Uus kord tekitab abivahendite pakkujates küsimusi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga haigla
Valga haigla Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti kolme suurema invatehniliste abivahendite müüja käive oli mullu kokku 7,9 miljonit eurot ning kasum ühiselt vaid 669 000 eurot. Sel aastal muutis sotsiaalministeerium abivahendite hüvitamise korda eesmärgiga konkurentsisituatsiooni parendada.

OÜ Tervise Abi käive oli 2014. aastal 3,1 miljonit eurot ja puhaskasum 133 400 eurot, marginaal oli 4,3 protsenti. Aasta varem oli käive 2,9 miljonit eurot, kasum 260 600 eurot ja kasumimarginaal 9,1 protsenti.

Müüdud toodangu kulu kasvas 40 000 euro võrra enam kui müügitulu, tõusid ka turustuskulud ning veidi kasvasid üldhalduskulud. Ettevõttes töötas 2014. aastal 27 inimest palgakuluga 434 264 eurot, aasta varem oli 25 töötaja palgakulu 420 960 eurot.

Tervise Abi peakontor on Tallinnas Ädala tänaval, ettevõttel on teeninduspunktid ka Magdaleena haiglas, Mustamäe haiglas ning Lasnamäe erakliinikus Balneom, Tartu ülikooli kliinikumis, Ida-Viru keskhaiglas Kohtla-Järvel ning Pärnus Lepa keskuses.

OÜ Invaru käive oli 2,8 miljonit eurot ja puhakasum 166 700 eurot ning marginaal 6 protsenti. Aasta varem oli käive 2,5 miljonit eurot ja kasum 116 400 eurot, mis andis kasumimarginaaliks 4,7 protsenti. Ettevõte rajas 2014. aastal Rae valda hoone kesklao, töökoja ja nõustamiskeskusega.

Aastal 2014 tõusid Invarul veidi kõik kulutüübid, ent samas tõusis müügitulu kasvu arvelt ka puhaskasum. Suurim, 1,2 miljonit eurot oli müüdud toodangu kulu. Palgakulu oli mullu 42 töötajal 621 117 eurot, aasta varem läks 41 töötaja palkadeks 590 011 eurot.

Invarul on esindused Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis: Tallinnas Peterburi teel, Pärnus Liiva tänaval, Rakveres Laada tänaval, Kuressaare haiglas, Haapsalus Lihula maanteel, Raplas Tallinna maanteel, Paides Vee tänaval ning Hiiumaal Käinas sealses apteegis, lisaks peakontor Rae vallas.

Kolmanda suurema abivahendimüüja, peamiselt Lõuna-Eestis tegutsev OÜ ITAK (Invatehniliste Abivahendite Keskus) käive oli mullu 2,1 miljonit eurot ja kasum 369 000 eurot ning marginaal 17,9 protsenti. Aasta varem oli 1,9miljonilise käibe juures kasum 388 000 eurot ning marginaal 20,6 protsenti.

Majandusaastal tõusid kõik kulutüübid, suurim grupp oli müüdud toodangu kulu, kasvades aastaga 902 700 eurolt 977 800 euroni. Kokku oli 30 töötaja palgakulu 355 089 eurot, aasta varem oli see 29 töötajal 312 382 eurot. Ettevõte maksis dividende 50 000 eurot, jaotamata kasumi jääk oli aasta lõpul veidi alla 2 miljoni euro

ITAKi peakontor asub Tartus Ringtee tänava alguses, ruumid renoveeriti 2014. aastal. Ettevõttel on teeninduspunktid ka Võrus Jüri tänaval, Põlvas Puuri teel, Viljandis Vabaduse platsil, Jõgeval Ristiku tänaval, Valgas Peetri tänaval, Jõhvis Niidu tänaval ning Narvas Puškini tänaval.

Aasta algusest käivitus uus sotsiaalsete abivahendite müümise ja rentimise korraldus. Sotsiaalministeeriumi kinnitusel on eesmärk teha süsteem senisest lihtsamaks ja läbipaistvamaks, andes inimestele valikuvõimaluse erinevate pakkujate vahel sõltumata geograafilisest asukohast.

Lisaks muutis riik abivahendite hüvitamise korda, kehtestades piirhinnad, mis teenusepakkujate hinnangul ei ole kooskõlas toodete tegeliku hinnaga; kui varem hüvitas riik 90 protsenti invaabivahendi hinnast, siis nüüd tuleb ostjal tasuda 10 protsenti piirhinnast, millele lisandub piirhinda ületav summa.

Kui näiteks toote tavahind on 150 eurot ja piirhind 120 eurot, siis eelmise korra alusel pidi klient tasuma 15 eurot, ent nüüd 42 eurot. Lisaks vähenesid mitme tootekategooria, näiteks kateetrite hüvitusmäärad. Samuti kehtestab uus kord abivahendite müüjaile-rentijaile kohustuse teostada tasuta remonti ja hooldust.

Ettevõtted on uue korraga seoses mitu korda ka sotsiaalministeeriumi poole pöördunud, viimati 2. novembril, kui viis suuremat abivahendifirmat saatsid ministrile kirja, milles palusid uue korra edasilükkamist, kuna siis polnud tingimused veel täpselt selged.

«Arvestades tänaseks tekkinud olukorda ja vältimaks tõsiseid häireid abivahendite soodustingimustel võimaldamisel 2016. aastal, pöördume teie poole ettepanekuga muudatuste jõustumise tähtaeg edasi lükata,» kirjutasid ettevõtete esindajad ning viitasid, et täpsed tingimused sätestavat määrust pole veel vastu võetud.

Sotsiaalministeerium otsustas kriitikat siiski mitte kuulda võtta. Sotsiaalminister Margus Tsahkna käskkiri uute hüvitusmäärade ning piirhindadega sai allkirja alles detsembri lõpus, ilmudes Riigi Teatajas 29. detsembril. Määruse tingimused jõustusid aga 1. jaanuarist.

Tsahkna kinnitas eelmisel nädalal tehtud avalduses, et lastevanemad, kes soetavad oma lapsele abivahendi vastavalt aasta algul jõustunud uuele korrale, ei pea selle eest rohkem maksma. Tema sõnul suurenes abivahendite eelarve 2,4 miljoni euro võrra ning hinnad peaksid hoopis langema, mitte tõusma.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles