Keskus sai 2015. aastal kokku ligi 1,2 miljonit hädaabikõnet. 2014. aastaga võrreldes on sissetulevate kõnede hulk vähenenud 17% võrra.

«Häirekeskusesse tulevate kõnede arvu langus võrdluses 2014. aastaga on hea ja ootuspärane trend ning igati loogiline,» hindas häirekeskuse peadirektor Janek Laev. «Kuna oleme oma teenuse ümber korraldanud, saab inimene abi kutsuda ühelt numbrilt ja ühe kõnega varasema kahel erineval numbril mitme kõne tegemise asemel.»

Laev lisas, et uuringutest nähtuvalt on kasvanud ka inimeste teadlikkus sellest, et Eestis on üks hädaabinumber 112, millelt saab kutsuda kiirabi, päästjaid ja ka politseid. Politsei kutsumist seostab selgelt numbriga 112 juba 82% elanikkonnast.

Eesti läks häirekeskuse juhtimisel ühele hädaabinumbrile 112 üle 11. veebruaril 2015, millest alates saab kiirabi, päästjaid ja politseid kutsuda ühelt numbrilt 112.

Häirekeskus aitas abivajajaid aasta jooksul kokku 465 500 juhtumis. Keskus saatis kõige enam välja kiirabi – 56% juhtumitest. Päästjaid saatis äirekeskus välja viiel protsendil juhtumitest. Politseile andis häirekeskus edasi 39% juhtumitest.  

Juhtumite arv, kuhu häirekeskusest abi välja saadeti, kasvas 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga enam kui 25 000 juhtumi võrra.

Ööpäevas tehti häirekeskusele üle Eesti eelmise aasta jooksul keskmiselt ligi 3146 hädaabikõnet, sealjuures argipäeval 2978 ja puhkepäeval 3500 hädaabikõnet. Ööpäevas saadeti keskusest abi välja kokku keskmiselt 1300 juhtumile.

"Valgamaal saadeti eelmisel aastal häirekeskusest abi välja kokku 11 800 juhtumile. Neist 7250 olid kiirabiväljakutsed, 790 pääste- ja 3780 politseiväljakutsed," täpsustas häirekeskuse avalike suhete juht Jaana Padrik.

«Juhtumite hulga kasvu tõttu, kuhu reaalselt abi välja tuleb saata, on töökoormus suur. Kuna oleme teinud mahukaid investeeringuid 112-teenusesse ja töökeskkondadesse ning  võtnud kasutusele kõrgtehnoloogilisi lahendusi, oleme seni teenuse mahu kasvuga hakkama saanud. Kuid läheme hädaabiteenuse arendamisega järjekindlalt edasi,» märkis Janek Laev.