Enim haigestusid kuni viieaastased lapsed, kuid maksimaalne haigestunute viiekordne juurdekasv on täheldatud vanemaealiste vanusrühmas.

Keskmine haigestumus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse 100 000 elaniku kohta oli 269. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Tartumaal ja Narvas.

E-Tervise SA esialgsetel andmetel hospitaliseeriti eelmisel nädalal kaheksa patsienti. Hooaja algusest täpsustunud andmetel on vajanud haiglaravi 26 gripiviirusega patsienti, neist üheksa olid lapsed vanusrühmas 0-4.

Möödunud nädalal kinnitati laboratoorselt 24 gripiviirust, neist 17 olid A- ja 7 B-gripiviirus. Neist alatüpeeriti neli A-gripiviirust, kõik olid A gripiviiruse alatüübid A(H1N1)pdm09, alatüüpeeritud kaks B-gripiviirust olid mõlemad Victoria tüvi.

Kuna grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine levib, juhib terviseamet tähelepanu asjaolule, et mõnel juhul põetakse gripp läbi kergemalt. Püstijalu grippi põdev inimene võib aga levitada viirust riskirühmadele, kelle jaoks grippi haigestumine võib kujuneda eluohtlikuks.

Seepärast soovitab amet gripileviku kõrghooajal gripilaadsete nähtude või isegi ainult mõnede haigustunnuste nagu köha, kurguvalu või nohu korral mitte külastada haiglaravil olevaid lähedasi, peresid, kus kasvavad väikesed lapsed või elavad kroonilisi haigusi põdevad ja vanemaealised inimesed.

Isegi kergete haigustunnuste ilmnemisel tuleks vältida rahvarohkeid kohti ja hoida teiste inimestega vähemalt meetrist distantsi. Aevastades või köhides katke suu taskuräti või selle puudumisel varrukaga. Haigena püsige kodus.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hinnati grippi haigestumuse intensiivsus kõrgeks vaid Maltal, keskmiseks Hollandis, Kreekas, Iirimaal, Šveitsis, Gruusias, Iisraelis, Türgis  ja Põhja-Iirimaal. Ülejäänud Euroopa regiooni riikides oli haigestumuse intensiivsus madal.