Sõiduki konfiskeerimine kriminaalasjaga seoses on põhikaristusele lisanduv mõjutusvahend. Selle kohaldamist taotleb reeglina prokuratuur juhul, kui inimene tabatakse korduvalt mootorsõiduki juhtimiselt joobes olekus. Seadus võimaldab taotleda sõiduki konfiskeerimist ka siis, kui see ei kuulu otseselt isikule, kes joobes olles sõidukit juhtis. Ka sellist võimalust on prokuratuur oma tööpraktikas kasutanud.
Eelmise aasta jooksul konfiskeeriti kuues Lõuna-Eestis maakonnas roolijoodikutelt kokku 30 sõidukit. Statistikast nähtub, et kõige rohkem on konfiskeeritud Opeleid (seitse); teisel kohal on neli Volkswagenit, neli Fordi ja neli Audi. Lisaks sõiduautodele on kohtuotsuse alusel konfiskeeritud kaks mopeedi. Haruldastest sõidukitest on välja tuua Pontiac Trans.
Tartumaal jäi mullu konfikseerimise tõttu sõidukita 13 roolijoodikut, Võrumaal 7, Jõgeva-, Põlva- ja Viljandimaal 3 ning Valgamaal üks.
Kohus konfiskeerib sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi ning auto pannakse seejärel müüki. Saadud tulu läheb riigikassasse.
Lõuna prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juht Alvar Pähkel sõnas, et kõik, kes me igapäevaselt liikluses osaleme, tahame õhtuks elusalt ja tervelt koju oma lähedaste juurde jõuda. «Tagamaks selle, et liikluses ei saaks süütud inimesed kannatada, on joobes mootorsõidukijuhilt auto konfiskeerimine üks viis, mis hoiaks joobes juhid liiklusest eemal.»
Täpsemalt tähendab see tema kinnitusel, et korduvalt ebakaines olekus roolis tabatud juht jääb jalameheks ning oma igapäevaseks liiklemiseks peab kasutama ühistransporti või mõne teise juhi teeneid. «Selle tulemusena ei osale ta liikluses juhina ega sea ohtu teiste liiklejate elu ja tervist.»