Kõige enam kasvas mullu nende toimingute arv, mis seotud kinnisvara ostu ja müügi, testamendi tõestamise ja pärimisjuhtudega. Suurim kukkumine toimus tõlgete kinnitamise osas. Notari juures abiellumiste, lahutamiste ja varajagamisega seotud toimingute arv jäi varasemaga võrreldes samaks.

«Varem kinnitasid notarid aastas ligi 20 000 tõlget, kuid seadusemuudatusega liikus see toiminguliik suures osas vandetõlkide pädevusse,» rääkis Notarite Koja esimees Tarvo Puri. «Kui jätame selle teenuseliigi kõrvale, siis teiste toimingute arv on aasta jooksul tervikuna ligi 8 protsenti kasvanud. Samas on tõlgete kinnitamise kadumine notaritoiminguna ka regionaalne küsimus, sest tõlkeid kinnitati enamasti Ida-Virumaal ja Harjumaal.»

Kinnisvaratehingute arv kasvas Eestis keskmiselt 4 protsenti, seejuures üheksas maakonnas tehingute arv kasvas ning kuues langes. Kõige suurema kinnisvaratehingute arvu kasvuga olid Läänemaa (12%), Järvamaa (9%), Harjumaa (7%) ja Pärnumaa (7%), suurim langus toimus kinnisvaratehingutes Ida-Virumaal (12%), Hiiumaal (11%) ja Võrumaal (9%).

«Kinnisvaratehinguid tehakse rohkem suuremates linnades ja nende lähiümbruses, kus palju uusi ehitisi ja arendusprojekte – Tallinnas, Tartus, Pärnus ja nende lähivaldades,» rääkis Tarvo Puri. «Samas oli mullu varasemaga võrreldes rohkem piirkondi, kus tehingute arv langes. Kui näiteks saartel on müük olnud madal  aastaid, siis Ida-Virumaal tunamullu tehingute arv kasvas (6%), kuid mullu pöördus see 12 protsendiga langusesse.»

Eestis tegutseb 92 notarit, kes tegid mullu keskmiselt ligi 3200 toimingut. Ühe notari kohta tehti mullu enim toiminguid Tallinnas.

Ühe notari kohta tehtud toimingute arvu osas on Valgamaa Harjumaa järel teisel kohal. Valgamaa ainus notar tegi 2015. aastal 3717 toimingut ja teenust, aasta varem oli see number 3901. Notari sooritatud kinnisvaratehingute arv Valgamaal aastaga pisut kasvas 946-lt tehingult (2014) 976-le.