Sula seab maratoni toimumise ohtu

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2014. aastal toimusid Tartu Maratoni Avatud Raja sõidud Alutagusel ning põhimaraton jäi ära. Mis saab sel aastal?
2014. aastal toimusid Tartu Maratoni Avatud Raja sõidud Alutagusel ning põhimaraton jäi ära. Mis saab sel aastal? Foto: Kaimo Puniste

Sel nädalal alanud vihmasajud ja sula on vähendanud lumikatte paksust igal pool Eestis. Kannatada on saanud ka Tartu maratoni rada ning see on löönud ohtliku mõra tänavuse maratoni saatusesse. Võistluste direktor Indrek Kelk vastab viiele olulisele küsimusele.

Milline on hetkeolukord Tartu maratoni rajal?

«Olukord ei ole kiita. Lagedatel kaob lumi kiiresti. Metsa vahel, kus kuu aega tugevat külma on talletunud maapinda ja puudesse, on õhutemperatuur oluliselt madalam ja esimesed kaks päeva sula metsas veel katastroofilisi tagajärgi kaasa toonud ei ole. Siiski on küllalt tõenäoline, et kui sula praeguste ilmaprognooside kohaselt uue nädala keskpaigani jätkub, hävineb lumikate täielikult.

Lootus siiski on, et metsavahelistel lõikudel säilib raja jäine aluspõhi, mis looks eelduse ka väiksema koguse värske lume lisandumisel enam-vähem rahuldava raja tegemiseks. On üsna tõenäoline, et nii nagu igal pool Eestis, peab ka Tartu maratoni raja tegemist uue lume saabumisel alustama üsna nullist.

Kas 21. veebruaril Tartu maraton toimub?

»Täna on äärmiselt ennatlik teha lõplikke järeldusi enam kui kolme nädala pikkuse perioodi peale. Nii ilmaennustuste paikapidavus kui reaalsed ilmamuutused viimase kahe kuu jooksul on näidanud, et väga lühikese ajaga võivad olud järsult muutuda ja paari-kolme päevaga võib piisav lumekogus maha sadada, mis annab võimaluse maratoni läbiviimiseks.

Esimesi vähegi usaldusväärseid ilmaprognoose 21. veebruari suhtes võib hakata vaatama pärast 10.–11. veebruari. Pikaaegsed ennustused näitavad praegu soojade ilmade jätkumist mitu nädalat, aga nimetaksin seda vähetõenäoliseks, kuna selliste prognooside järgi peaks veebruari keskmine temperatuur olema ligi viis kraadi kõrgem tavapärasest normist. Sellist kliimakatastroofi sarnast muutust ma küll ei usu.

Lastesõitudega, mis leiavad aset 20. veebruaril, on olukord parem, kuna Tähtvere puhkepark Tartus on kasutanud soodsaid olusid jaanuaris ja rajanud neli kilomeetrit kunstlumeradasid. On küllalt tõenäoline, et ka sula jätkumisel on need kunstlumerajad siiski ka 20. veebruaril alles.

Kuna kunstlumi koosneb jämedamatest jääkristallidest kui naturaalne lumi, on selle sulamisprotsess palju aeglasem ja radadel olev lumekiht on tegelikult mitmekümne sentimeetri paksune jäine lumi, mille täielik sulamine ei ole nii tõenäoline.«

Milliseid alternatiive on kaalutud?

»Põhisõitude puhul saavad ainukesed alternatiivid olla sõidud maratoni originaalrajal mingil lühendatud kujul, kui lumeolud peaksid seda võimaldama. Maratoni üleviimine mõnda teise paika pole võimalik, kuna sellist kohta, kuhu nii suur üritus ära mahuks, pole Eesti maa peal looduslikult olemas – välja arvatud järvejää.

Näiteks 2014. aasta maratoni korraldamist kaalusime kehvade ilmaolude juures ka Võrtsjärve jääl. Sel aastal on see pigem võimatu, sest pole taolisi klimaatilisi tingimusi, mis lubaksid jää peale nii suurt hulka inimesi lasta ja sinna kvaliteetset rada teha.

Kas 14. veebruaril Tartu teatemaraton ja avatud raja sõit toimuvad?

«Ka selle kohta on täna veel vara lõplikke seisukohti anda, sest ka seal võib veel palju muutuda. 8.–9. veebruari paiku on võimalik anda selgemaid prognoose ning hinnanguid.

Teatemaraton ja avatud raja sõit oma väiksema mastaabi tõttu jätavad siiski palju rohkem alternatiive kui põhisõit. Kaalumisel on – juhul kui ilmaolud ei parane – kaks varianti: kas viia need sõidud kuskile teise keskkonda, kus lumeolud seda võimaldavad (nagu 2001. aastal Aegviidus, 2008. Haanjas ja 2014. Alutagusel)  või sõidetakse need Tehvandi suusakeskuse kunstlumeradadel.

Kui Tehvandi kunstlumerajad säilivad, siis teatemaraton ja avatud raja sõit ära ei jää, vaid vähemalt mingil kujul kindlasti toimuvad. Kes tahab kindlust, et saab Tartu maratoni numbri sel aastal ikka selga panna, võib kasutada teatemaratonil või avatud raja sõidul avanevat võimalust.

Kui mõni Tartu maratoni üritus peaks ära jääma, siis mis saab neist, kes on osalustasu juba ära maksnud?

»Kehtib sama tingimus, mis rakendus alates 2015. aastast. Enam ei lähe kogu raha kaduma, vaid 50 protsenti tasutud summast on võimalik üle kanda järgmistele üritustele või ka tagasi küsida.

Teine 50 protsenti läheb kulude katteks, mis paratamatult on juba ära tehtud. See on sisuliselt garantiifond selleks, et järgmisi Tartu maratone saab üldse korraldama hakata."

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles