Mutso ise oli eelmisel teisipäeval põlengust teada saades just Tallinna jõudnud. «Tütar Marta mängis just tol õhtul viiulit Mustpeade majas,» räägis ta hetkest, kui talle juhtumist teatati. «Panin pere maha ja hakkasin tagasi sõitma.»

Mehe tagasitee Otepääle möödus pidevas telefoniühenduses kohapeal olevate kolleegidega, et hoida end toimuvaga kursis. «Polnud aega ennast pingest lahti lasta. Mingit äkilist šokki ei olnud, selleks polnud aega. Tol hetkel oli tühi tunne. Tunded hakkasid hiljem tulema.»

Pool elu hotelli pidanud

Omal ajal Venemaal ehitusäriga raha teeninud Mutso on Otepääl hotellipidaja 1997. aastast. Kui alguses tegutses koht ainult hotellina, lisandus sellele kümme aastat hiljem ka spaa. «Ideest teostuseni on peaaegu pool elu seotud selle hoonega,» rääkis mees teisipäevases telesaates «Radar» antud intervjuus.

See, et põlenguõhtul külastajaid ei olnud, oli tema sõnul õnnelik juhus – mitmest toast olid inimesed samal päeval lahkunud ja järgmised broneeringud olid tehtud tulevaks päevaks.

Selline taust – tühi hotell, natuke kriitilist tagasisidet – pani kiiremas korras tööle anonüümsete netikommentaatorite fantaasia, mispeale hakkasid paljud «kindlustuspettuse» teemat lahkama. Internetikommentaatoritega vaidlemises Mutso aga suuremat mõtet ei näe, tuues võrdluse võitlemisest tuuleveskitega.

Uuritakse süütamist

Mutso osutas kohale, kust põleng ilmselt alguse sai. «Tuli läks lahti sealt, kus kõige mustem auk on, sealt hoone keskelt.» Selle koha peal asus varem teise korruse numbrituba. «Väga agressiivse ja kiire algusega,» lisas Mutso, millest võis välja lugeda viidet süütamisele.

Kohalike seas levib kuuldus, et tulekahju põhjus võis olla hotelliomaniku pisike tüli ühe endise töötajaga, kes niimoodi kätte maksis. Mutso jättis selle kuulduse uurimise huvides täpsemalt kommenteerimata, kuid kinnitas, et kahtlustab isiklikult süütamist. «Süütamise versioon on üsna tõene ja see tähendab kellegi kurja kätt,» ütles ta napisõnaliselt.

Juhtumi uurimiseks on alustatud kriminaalmenetlus, mille kohta infot jagab üksnes prokuratuur. «Käib tõendite kogumine, uusi andmeid meediale avaldamiseks pole, kuid võime lisada, et tänaseks ei ole selles asjas kahtlustatavana kedagi üle kuulatud,» vastas Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kristina Kostina küsimusele, kas põlengu põhjuste kohta on uut infot.

Kritiseerib päästeameti võimekust

Olgu hetkel tulekahju põhjustega, nagu on. Teine asi on, kuivõrd hästi tuldi Mutso hinnangul toime tulekahju esialgse kustutamisega. Kuna tegemist oli kõrgetasemelise väljakutsega, reageerisid päästjad põlengule suurte jõududega. Esimesena, väidetavalt viis minutit pärast väljakutse saamist, saabus sündmuskohale Otepää päästekomando.

«Sellise põlengu kustutaks kolm-neli meest ka pulberkustutitega ära,» arvas Mutso, näidates Valgamaalasele fotot, mis oli tehtud põlenguõhtul kell 17.26 –  ajal kui Otepää päästjad olid sündmuskohal viibinud juba seitse minutit. Fotolt on selgelt näha, kust põleng alguse sai ning et selleks ajaks ei olnud see nähtavasti veel väga kaugele levinud.

«Saamatus, kehv varustus ja ettevalmistus,» arvas Mutso olevat põhjused, miks tema hotell selleks ajaks, kui Otepää päästjatele 25 minuti pärast abijõude lisandus, juba pea üleni leekides oli. «Mida nad ootasid, miks nad seda täie veesurvega kohe kustutama ei hakanud? Väljakutse teinud administraator kinnitas ju neile kohe, et hoone on inimestest tühi,» oli Mutso küsimus.

Kust tuli vesi?

Lisaks Otepää päästjate viivitamisele, olid Mutso arvates segased lood põlengu kustutamiseks vajaliku vee leidmisega. Ühe võimalusena olevat päästjad otsinud näiteks lähedalolevaid hüdrante. «Otsimisega läks aega. Leidmisega läks aega. Ja siis selgus, et kumbki ei tööta, ei ole töökorras, kasutada ei saanud,» vahendas ta pealtnägijate ütlusi.

Tegelikult tuleb aga välja, et hüdrandid olid täiesti töökorras ja seda kinnitas ka Otepää veefirma juht Enn Sepma. Ent Lõuna päästekeskuse reageerimisbüroo nõuniku Toomas Arumägi kinnitusel otsustasid päästjad neid mitte kasutada. «Me lihtsalt kontrollisime võimalused järele, mida saame kasutada ja mida ei saa,» selgitas Arumägi.

Näiteks väitis ta, et kõige lähemal asuvat veevõtuhüdranti kasutades oleks päästjad endal liikumistee kinni pannud. Lisaks arvestati, et hüdrandi kaudu ei saaks niikuinii nii suure tule kustutamiseks piisavas koguses vett kätte. «Miks kulutada aega ja töökäsi millegi sellise otsimisele, mida nagunii kasutada ei saa?» tekkis Mutsol õigustatud vastuküsimus.

Tulekahju piiramisse tuli Mutso arvates otsutav pööre alles siis, kui sündmuskohale saabusid Rõngu vabatahtlikud, kes pääsesid oma ainukesena kõrgema masinaga hotelli taga asuva tiigi juurde ning raiusid sealse vee pumpamiseks jäässe augu. Selleks ajaks oli väljakutsest möödunud juba 45 minutit.

Seega väitis Mutso, toetudes pealtnägijate ütlustele, et päästjatel oli suuri probleeme vee kättesaamisega. «Kui ei oleks Rõngu mehi tulnud appi selle autoga, oleks kindlasti ka kogu kinnistu maani maha põlenud. Nii arvan, sest tiigi poolt ju kustutustööd enne üldse ei toimunud.»

Kokkuvõttes oligi Mutso teravaim kriitika suunatud kohaliku päästekomando vähesele võimekusele, mistõttu ei suudetud tema hinnagul põlengule õigel hetkel piiri panna. Päästekeskuse versiooni sündmuste käigust julges ta nimetada nii-öelda mundripesemiseks. «Osa kellaaegu ja väiteid ei klapi minu arvates pealnägijate omadega.»

Päästekeskuse versioon

Päästekeskus kinnitas, et erinevalt pealtnägijate hinnangutest mingeid probleeme vee kättesaamisega ei olnud. «Minul on info, et kordagi ei tekkinud vesivarustuses vahet ehk oleks olnud hetke, kus vett ei ole,» rääkis Arumägi.

Põlengu kustutamise esimestest minutitest oli Arumägil aga detailne ajagraafik: hädaabikõne 17:14.12, Otepää komando kohal 17:19.15, paakauto 17:21.31. Kell 17.27 teatab Otepää meeskonnavanem, et on hoonesse sisenenud ja töötab üks suitsusukeldumise lüli. Kell 17.46 teatatakse, et töötab kaks C-juga ja põhirõhk on seatud tule leviku piiramisele ülejäänud hoonesse.

Arumägi väitel alustasid päästjad suitsusukeldumisega seitse minutit pärast kohale saabumist. «Hoonesse sisenemise kohad, tuvastatud tule leviku ulatus ja suund, suitsusukelduslüli liikumisteed ning tegevused hoones on päästetööde üksikasjalikuma kirjelduse osa, mida veel analüüsitakse ning mida käimas oleva kriminaalmenetluse tõttu veel avaldada ei saa,» rääkis Arumägi.

Foto põlengu esimestest minutitest Arumägi sõnul neile paraku midagi ei tõesta, kuna näitab vaid hoone majatagust ja välist osa. «Foto põhjal on selge, et leegid on hoonest väljunud ja tegemist on juba lahtise põlemisega. Tulekahju areng hoones sees oli arvatavalt oluliselt ulatuslikum.»

Kasutusluba puudulik

Viljar Schmidti sõnul, kes töötab Lõuna päästekeskuses juhi asetäitjana tuleohutusjärelevalve alal, ei olnud Otepää vallavalitsus kaasanud hotelli kasutusloa väljastamise protsessi päästeameti spetsialiste. «Tagantjärele on väga keeruline hinnata, kas hoone ehitati tuleohutusnõudeid järgivalt.»

Otepää vallavalitsuse kommunikatsioonijuhi Monika Otrokova sõnul puudub vallavalitsusel teadmine, miks päästeametit kasutusloa väljastamisel ei teavitatud. Samas oleks tema arvates ekslik järeldus, nagu oleks seetõttu hindamata hoone tuleohutusnõuded, kuna 2010. aastal tegi päästeamet hotellis tuleohutusülevaatuse, mille käigus leiti ka tuleohutusnõuete rikkumisi.

«Järelevalvet ettekirjutuste täitmise üle teostas päästeamet ning seega on päästeametil kogu vajaminev teave hotelli kohta olemas,» ütles Otrokova.

«See on järjekordne hämamine ja see ei puutu tegelikult üldse asjasse,» oli Mutso kasutusloa teemast kõneledes silmnähtavalt ärritunud. Tema sõnul kehtib jutt kasutusloa puudulikkusest vaid hilisemale hotelli juurdeehitusele, mis jäi tulekahjust suhteliselt puutumata. «Hoone vanema majutusosaga, millest tuli alguse sai, olid kõik load korras,» kinnitas Mutso.

Kõigest hoolimata oli hotelli omanik tuleviku suhtes optimistlik ning kinnitas oma plaani hotell nii või teisiti uuesti üles ehitada. «Nagu mõnigi kolleeg on öelnud: see on olnud neile, nagu teine kodu. See kodu tuleb uuesti rajada. See on ka võib-olla minu vastutus ettevõtjana. Lisaks sellele, et see on minu poole elu töö,» ütles ta. Taastamise maksumust hindas mees ise kusagil kahele miljonile.