Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Emiste küttimine sai hoo sisse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Metssiga põrsastega. Foto on illustreeriv. | FOTO: Ove Maidla / Postimees / Scanpix

Jahiseltsid on veterinaar- ja toiduametile (VTA) esitanud taotlusi 620 jaanuaris kütitud metsseaemise eest hüvituse saamiseks. Jaanuarist rakendunud emiste küttimise kompenseerimine meede on kütitud emiste osakaalu oluliselt tõstnud. Emiste küttimine on ameti kinnitusel vajalik seakatku leviku peatamiseks.

«Eestis seakasvatuse kui majandusharu säilitamiseks tuleb peatada seakatku levik metsas,» ütles VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda. «Emiste küttimine on selleks üks tõhusamaid meetmeid.»

Sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks metssigade populatsioonis hakkas VTA jaanuarist maksma jahimeestele kompensatsiooni emiste küttimise eest kuni 100 eurot kütitud looma kohta. Emiste küttimise kompenseerimine on osa Baltimaade ja Poola ühisest seakatku tõrjekavast, mille kulud katab 75% ulatuses Euroopa Komisjon.

Jaanuaris kütiti kokku 830 metsseaemist, mis on üle kahe korra rohkem kui möödunud detsembris – 361, hüvitist taotleti 620 metsseaemise küttimise eest.

Keskkonnaameti (KeA) andmetel on jahimehed metsas leviva sigade Aafrika katku tõkestamiseks küttinud 1. veebruari seisuga 27 293 metssiga, mis on 92 protsenti määratud küttimismahust.

KeA peadirektori Andres Onemari sõnul on lisaks küttimismahtude täitmisele oluline kinni pidada ka küttimisstruktuurist.

«Hoolimata lumevähesusest on jahimehed keskkonnaameti kehtestatud küttimismahtude täitmisele üsna lähedal. Ka tabatud loomade sooline ja vanuseline struktuur on kujunenud eesmärgile lähedaseks,» ütles Onemar. «Oluline on jätkata intensiivse küttimisega seal, kus metssigade asustustihedus on jätkuvalt kõrge. Järgmise jahihooaja küttimisülesanded selguvad kogutud andmete, metssigade seire ja kokkuvõtte analüüsi alusel.»

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu kinnitusel teevad jahimehed omalt poolt kõik, et riigi seatud eesmärke täita. «Emiste suurendatud küttimine on üks osa kehtestatud küttimisstruktuurist. See on eriolukorra meede, mis tavaolukorras kõne alla ei tuleks, kuid on vajalik metsas leviva katku peatamiseks. Seepärast saab iga jahimees ise otsustada, kas selles osaleb,» ütles Korts.

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab keskkonnaamet koostöös keskkonnaagentuuri, keskkonnainspektsiooni ning VTAga.

Tagasi üles