Peaminister Taavi Rõivas rõhutas Vanemuise kontserdimajas peetud iseseisvuspäeva kõnes, et Eestil on kuhjaga põhjust olla enesekindel riik ja Eesti inimesed võivad kindlal pilgul homsesse vaadata.
Eestil on kuhjaga põhjust olla enesekindel riik (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rõivase sõnul on meie laste haridus maailma tipptasemel, meie majanduskeskkonda peetakse põhjendatult Euroopa üheks atraktiivseimaks, meie riik on hästi kaitstud ning meil on maailmas sõpru rohkem kui vaenlasi. “Meie riigi ja ühiskonna senine areng on meie tuleviku vundament ning meil peab olema enesekindlust nii õige ja väärtusliku hoidmiseks kui arenguks vajalike muudatuste tegemisel.”
Rõivas kinnitas kõnes, et kuigi oleme ligi 25 aastaga käinud pika tee, ei ole me veel kohal. "Meie sihiks on põhjamaine elatustase ning parim võimalik elukeskkond kõigile eesti inimestele. Tuleviku Eesti on hästi kaitstud, jõukas, uuendustele avatud ning kasvava rahvaga maa. Mina usun, et Eestist saab uus Põhjamaa."
“Uueks Põhjamaaks saamine ei tähenda põhjamaade kopeerimist - kopeerides Rootsit, ei saa me kunagi paremaks kui vaid kehv koopia Rootsist. Oleme jõudnud sinna, kus vajame rohkem riskijulgust, rohkem pealehakkamist, rohkem katsetamist ja ka rohkem eksimist ning mitte ainult teistelt õppimise ja igavese mõõtmise lusti.”
Peaminister märkis, et majanduskasvu piduriks võib olla ka pessimism, mis ühiskonnas võimendub. “Negatiivsete uudistega kaasnev pessimismi foon ja ebakindlus tuleviku ees kohutavad tarbijaid ning ettevõtjaid. Tänane halb uudis majanduskasvu kohta võib homme tuua kaasa kasvu aeglustumise, olenemata sellest, kas esialgne uudis oli põhjendatud või mitte.”
“Mõelgem hetkeks selle peale. Kas me soovime, et meie majandus langeks pessimismispiraali, mille algne põhjus ei pruugi seisneda kehvades äritulemustes ega vales poliitikas, vaid nihkega hinnangutes?”
Rõivas kinnitas, et meil on põhjust enesekindlalt uskuda sellesse, et Eesti majandus on võimeline enamaks, meil on võimekust kasvada kiiremini kui 2015. aastal. Isegi siis, kui maailm meie ümber on jätkuvalt keeruline.
Rõivas rõhutas, et tänapäevase toimiva ühiskonna ülesehitamine ei käi aga ainult ülevalt alla, vaid ka alt üles. “Ütlemise kõrval peab tänapäeva liidritel olema oskus ka kuulata. Otsused, mis tehakse läbimõeldult ning argumente ja seisukohti arvestades, peavad paremini vastu nii kriitikale kui ajahambale.”
Julgeolekust rääkides, ütles Rõivas, et kui aasta tagasi leidus neid, kes ütlesid, et julgeolek pole peateema, siis täna ei kahtle vajaduses julgeolekut tõsiselt võtta enam keegi. "Julgeolek ei ole meie meeltes vaid pagulaskriisi või terrorirünnakute tõttu. Euroopas käib jätkuvalt sõda ning julgeolekukeskkond, milles me elame, on muutunud.”
"2015. aasta läheb ajalukku kui üks lõpmatuna näivate konfliktide aasta. Sõda Ukrainas jätkub - võrreldes aasta tagusega ei ole seis põrmugi parem. Sellele on lisandunud üha õõvastamaid vorme võttev sõda Süürias, terroriaktid Pariisis ning mujal Euroopas."
Peaministri sõnul oli NATOga liitumine 11 aastat tagasi Eesti jaoks ainuõige valik. “Tasub vaid heita mõttes pilk lähiminevikku ja nentida enesekindlalt, et NATO solidaarsust ei ole mõtet kahtluse alla seada: Eestis on viimase kahe aasta jooksul kinnistunud NATO õhuturbemissioon, laienenud ja regulaarseks on muutunud NATO ning teiste rahvusvaheliste sõjaliste õppuste toimumine, Eesti territooriumile on paigutatud roteeruvad liitlaste väeüksused.”
Viidates Krimmi jätkuvale okupeerimisele Venemaa poolt ja sõjategevusele Ukrainas, ütles Rõivas, et on täiesti mõeldamatu rääkida sanktsioonide leevendamisest või lõpetamisest enne, kui Ukraina territoriaalne terviklikkus on taastatud. “Veelgi enam - kas ei oleks aeg hakata tõsiselt kaaluma uusi sanktsioone võikate ja halastamatute tapatalgute eest Süürias?”
Süüria konfliktiga kaasnenud sõjapõgenikel peatudes ütles Rõivas, et loomulikult panustav ka Eesti oma võimete piires sõja eest põgenevate inimeste aitamisse.
Rõivase sõnul teeb teda murelikuks, et ka Eesti sisepoliitikasse on ilmunud ühiskonda õõnestada ja polariseerida üritavad organisatsioonid. “Võõrahirmu toitmine äärmuskonservatismi sildi all on ühemõtteliselt Kremli huvides.”
“Enesekindel riik ei sulge oma ust eesti keeles rääkivate lastega albaania perele, enesekindel riik ei sulge oma ust inimestele, kes on valmis õppima meie keele, austama meie kombeid ja tavasid ning panustama Eestile.”
Rõivas soovis kõne kokkuvõttes, et oleksime riigi ja rahvana enesekindlad, õnnelikud, oma tegevustes ja südames vabad. “Et oskaksime hinnata oma eelkäijate rajatut ja ehitaksime oma tuleviku selle peale, mitte seda lammutades. Et me oleksime avatud uuele ja ei kardaks seda, mis on erinev. Et iga põlvkond tunneks ennast Eestis hästi ja et meil oleks alati aega nii oma laste ja lastelaste kui vanemate ja vanavanemate jaoks.“