Nutirakendus inimsuhtlust veel ei asenda

Taavi Niittee
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaardipõhisest rakendusest võib näha, et tähelepanelik kodanik on jaanuari lõpus teatanud Pühajärve ääres asuvale matkarajale langenud puust. Otepää vallavalitsus on kommunikatsioonijuht Monika Otrokova sõnul teate edastanud RMK-le.
Kaardipõhisest rakendusest võib näha, et tähelepanelik kodanik on jaanuari lõpus teatanud Pühajärve ääres asuvale matkarajale langenud puust. Otepää vallavalitsus on kommunikatsioonijuht Monika Otrokova sõnul teate edastanud RMK-le. Foto: anna-teada.ee

Nüüdseks kolm aastat vanal nutirakendusel «Anna teada», mille abil saab ametkondadele ja omavalitsustele heakorraprobleemidest interneti vahendusel teada anda, leidub nii plusse kui miinuseid.

Rakenduse abil, mida praeguseks alla laaditud enam kui 13 000 korda, on ainuüksi aasta algusest omavalitsustele edastatud 2350 teadet. Eelmise aasta septembris olid samad arvud umbes 6000 ja 700. Teatatud probleemide hulgast võib leida nii teedele langenud puid, lahtisi kaevuluuke, prügihunnikuid, auke tänavates kui libedaid tänavalõike.

Kuid kas tõesti ületab nutirakendus traditsioonilisemaid viise heakorraprobleemidest teavitamisel – võttes arvesse, et teavitustele reageerimine käib omavalitsustel vabahtlikult ning tihti jääb kasutajale tagasiside tulemata?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles