Kas tõesti Lõuna-Mulgi vald?

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuulates emotsionaalset arutelu Lõuna-Mulgi vallast, meenub emakeelepäev Helmes, mil professor Eduard Vääriga Mulgimaast juttu tuli. Meie kauni keele eest võitleja muigas üsna irooniliselt ja väitis, et niinimetatud Mulgimaal pole ei keelelist ega ajaloolist tähendust – tegemist on laenatud, nii-öelda rahvusromantilise mõistega …

Tutvudes Abjaga seotud August Kitzbergi loominguga, kohtame Mulgimaad alles jutustuses «Püve Peetri »riukad« (1897), kust selgub, et Abja kandis olnud Mulgi-nimeline talu, mille esimene mulk läinud Tartumaale talu ostma ja saanud nii endale sõimunime, millest nüüd saamas aunimi.

»Rahvaste rändamine" ulatus toona välja ka kirjanikule lähedasele Lätimaale, kus Abja mehed samuti talusid ostsid, saades lätlaste sajatuste osaliseks … Tähendab ju mulk läti keeles rumalat või jobu. Sellele läti laenule eesti keeles vihjab just professor Lembit Vaba.

Karl August Hindrey, kes mitmekülgse kultuuriinimesena noorpõlves 19. sajandi lõpul Abja ja Ruhja vahet sõitis-elas, ei kirjuta samuti kusagil Mulgimaast, küll aga argielu vastuoludest lõunanaabritega …

Lisagem, et eesti asustus ulatus omal ajal praegusest tunduvalt lõuna poole, näiteks Asti järve (läti Burtnieki) nimi on tulnud sõnast Eesti. Ja kes on Toreida (Sigulda-Turaida) kanti lähemalt uurinud, teab, et sealt läheb välja niinimetatud Eesti tee.

Siinne ümbrus oli põline liivlaste, meie kõige lähemate keelesugulaste, asuala. Kui suurvalla nime millegi tõsisega siduda, võiks see olla vaid Sakala. Ka Põhja-Läti valdade mõnelt kodulehelt võib leida märkuse kuulumisest kunagi Sakala maakonda …

Rahva hulka läks niinimetatud Mulgimaa ilmselt alles 20. sajandi 1. veerandil seoses Hendrik Adamsoni südamliku murdeluule ja mõnegi laenatud väärlauluga (Uhke Viljandi, Mulgi pealinn …). Nüüd on võõrjuurtega president seda võimendanud.

Et meile meeldib praegugi võõraste sulgedega uhkeldada, hakati rääkima isegi Mulgi keelest. Kadunud Vääri sõnul sellist keelt pole olemas. Võime rääkida eesti keele lõuna-eesti ühe murde Abja, Helme või Hummuli murrakust jne. Või isegi Seto murrakust (mitte keelest!). Ka pidas professor Helme kihelkonda just kultuuriliselt Abja kandiga suhteliselt vähe seotuks.

Üks rahvas saab püsida vaid jäävatel väärtustel. Varsti täitub 700 aastat Helme esmamainimisest kroonikas kirikukihelkonnana. Teame ka, et ristiusu levikul ehitati kirikud just muinaskihelkondade keskustesse, kus rahvas harjunud koos käima – lootuses, et nad edaspidi kirikussegi astuvad. Helme muinaskihelkond on seega tunduvalt vanem, kui 700 aastat …

Aga vahest me ei väärigi oma uhket ja vana nime? Manades silme ette jõulude-eelse mullahunniku plastiktoolidega Tõrva südalinnas, näib Lõuna-Mulgi vald (osale meist küll) sobiliku nimena …

13 Helme kihelkonna kodanikku (esindaja toimetusele teada)

Copy
Tagasi üles