Turismitalu perenaise elu: nagu orav rattas ja ikka jooksuga

, Valgamaalane
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle kümne aasta maaettevõtjana rakkes olnud Sirje Lutheri arvates paistab kõrvaltvaatajale ettevõtja elu palju roosilisem, kui see tegelikkuses on. Probleeme, kaalutlemist ja mõttetööd jagub igasse päeva, samas saab ettevõtja ise otsustada ja oma tegemisi juhtida.
Üle kümne aasta maaettevõtjana rakkes olnud Sirje Lutheri arvates paistab kõrvaltvaatajale ettevõtja elu palju roosilisem, kui see tegelikkuses on. Probleeme, kaalutlemist ja mõttetööd jagub igasse päeva, samas saab ettevõtja ise otsustada ja oma tegemisi juhtida. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tõrva külje all asuv Marja talu puhkekompleks tegutseb juba üle kümne aasta, pakkudes külastajatele nii ööbimisvõimalust kui toitlustust. Talu on tuntust kogunud pidude ning noortelaagrite kohana.

Kui ühel vihmasel ja hallisombusel veebruaripäeval tallu jõudsin, valitses seal rahu ja vaikus. Elumaja aknast küünitas välja perenaine Sirje Luther, kes hüüdis, et kohe-kohe tuleb. «Eks see talvine hooaeg ongi turismitaludes, mis pole just talitegevustele spetsialiseerunud, vaikne, eriti nädala sees. Nädalavahetusel on mõlemad majad peorahvast täis.»

Tema sõnul korraldatakse talus aasta ringi sünnipäeva- ja pulmapidusid ning kokkutulekuid. «Kevad ja suvi on tavaliselt töine. Sellist täitumust kui mullu, pole tükk aega olnud. Kaks suvekuud olid noortelaagrite päralt. Rahvusvahelistes laagrites osales kümmekonnast riigist saabunud noori. Suvel pidin suvepäevade korraldamise soovidele ära ütlema, sest ruumid olid broneeritud laagritele.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles