Jätkem kõrvale poliitstambid «haldussuutlikkus», «teenuste kättesaadavuse parandamine» ja muud taolised. Omavalitsuse tähtsaim ülesanne on teha kõik, mis tema võimuses, et inimestel oleks parem elada. Valla elanikud peavad tundma, et neist hoolitakse ja nende arvamusega arvestatakse, et nad saavad sõna sekka öelda oluliste otsuste tegemisel.
Paraku on Helme kihelkonnas olukord, kus mõni inimene surub oma ideid peale tuhandetele. Pean eelkõige silmas stiili, kuidas tekkivale vallale Lõuna-Mulgit nimeks pannakse. Olen piisavalt vana, mäletamaks aegu, mil kommunistliku partei rajoonikomitee andis juhiseid rahvasaadikute nõukogudele. Komitee teadis täpselt, mis inimestele hea ja rahvasaadikud kinnitasid – reeglina üksmeelselt – komitee ettepanekud.
Lugedes Tõrva linna ning Helme, Hummuli ja Põdrala valla ühinemise juhtkomisjoni 9. märtsi seisukohta tekkiva valla nime osas, tekkis tunne, et keegi on keeranud ajamasinat 35–40 aastat tagasi. Toon järgnevalt punktidena välja komisjoni avalduse ning lisan oma kommentaarid.
1. Ühinemisläbirääkimise alguses nimetasid volikogud oma esindajad juhtkomisjoni, andes neile sellega volitused läbirääkimiste pidamiseks. Volikogudel oli võimalus otsustada, keda usaldada.
Kommentaar: Juhtkomisjon on õigesti aru saanud, et neile on antud volitused vaid läbirääkimiste pidamiseks. Juhtkomisjonile ei ole antud õigusi otsustamiseks – otsustaja saab olla ainult volikogu.
2. Uue valla nime küsimus on üks osa läbirääkimiste protsessist. Volikogu sekkumine nime küsimuses on sekkumine ühte lepingu detaili. Ühinemisleping koos lisadega pannakse avalikule väljapanekule, mille jooksul on kõigil võimalik esitada ettepanekuid ja vastuväiteid ning pärast seda otsustab asjaomane volikogu ühinemislepingu kinnitamise.
K: Juhtkomisjon peab toimima volikogude juhiste kohaselt. Väide, et «volikogu sekkumine nime küsimuses on sekkumine ühte lepingu detaili», näitab, et komisjoni liikmed peavad end volikogudest ülemaks – omal ajal ei julgenud ükski rahvasaadik kahtluse alla seada partei rajoonikomitee seisukohti.
Juhtkomisjoni liikmed peaksid mõistma, et volikogu võib oma äranägemist mööda anda komisjoni liikmetele juhiseid ning vajadusel liikmeid ka vahetada. Juhtkomisjon on volikogude poolt moodustatud töögrupp, mitte kõrgeim seadusandlik ja täitevorgan nagu osale juhtkomisjoni liikmetest tundub.
3. Lõuna-Mulgi nimi ei saanud tulla volikogu liikmetele ootamatult. Ühinemisprotsessi algusest alates on olnud arutusel uue valla ühe nimena Lõuna-Mulgi nimi. Tõrva linnavolikogu on oma otsuse «Tõrva linna, Helme, Põdrala ja Hummuli valla ühinemisläbirääkimiste alustamine» seletuskirjas teinud ettepaneku, et miks mitte kaaluda ühise ajaloo peegeldamiseks ja parema atraktiivsuse saavutamiseks ühendomavalitsuse nimena Lõuna-Mulgi valda.
K: Arutelu uue valla nime üle algas märtsis 2015. Võimalik, et juhtkomisjoni liikmed on omavahel nimeteemadel vestelnud, kuid volikogudest oli esimene nimearutelu alles 29. veebruaril 2016 Helme volikogus. Veel märtsi alguses väitis mõni juhtkomisjoni liige, et uue valla nime üle on piisavalt palju avalikke arutelusid toimunud, nüüd otsivad nad välja üksikuid dokumente, kus viidatud Lõuna-Mulgile ühe võimaliku nimena.
4. Omavalitsuse jaoks, kelle nimi kaob ära, on oluline, et tekiks uus nimi.
K: Juhtkomisjoni liikmed võrdsustavad end terve omavalitsusega. Ühinemine tekitab niinimetatud uue alguse omavalitsuste palgal olevatele ametnikele, tavalisele vallaelanikule mingit «uut algust» ei saabu.
5. Valla nime otsustamisel rahvahääletuse teel tekib küsimus, milline on lävend, millest alates otsustus oleks legitiimne ja mitu nime panna hääletusele.
K: Juhtkomisjoni liikmed ei mõista sõna «legitiimsus» tähendust. Soovitaksin neil läbi lugeda vähemalt TÜ doktorandi Ero Liiviku artikli «Otsustusdemokraatia mõju õigusloome legitiimsusele», mis avaldatud 2015. aasta Riigikogu Toimetiste 15. numbris.
Inimestele, kes artiklit välja otsida ei viitsi: rahvahääletuse tulemus, sõltumata osalenute arvust, on oluliselt legitiimsem, kui valitud esinduskogu, näiteks volikogu, tehtud otsus, rääkimata esinduskogu moodustatud töögrupi «otsusest».
6. Praegu toimub meedias (ajaleht Valgamaalane) inimeste mõjutamine, mistõttu rahvaküsitluse tulemus ei pruugi olla objektiivne.
K: Juhtkomisjon on segamini ajanud mõisted «inimeste mõjutamine» ja «avalik arutelu».
Valgamaalane on osutunud ainsaks väljaandeks, kus ühinemispiirkonna elanikud saavad arvamust uue valla nime osas esitada. Helme Kihelkonnaleht, mille väljaandmise maksavad kinni Tõrva linn ning Helme ja Põdrala vald ning mis toimetatakse tasuta kätte kõigile Tõrva linna ja Helme, Põdrala ning Hummuli valla elanikele, on keeldunud avaldamast Lõuna-Mulgi nime mittetoetavaid arvamusi.
Juhtkomisjoni ettepanek Helme, Hummuli, Põdrala ja Tõrva volikogudele: aktsepteerida juhtkomisjoni liikmetele antud volitusi. Juhtkomisjoni liikmed leppisid kokku, et uue omavalitsuse nimeks saab Lõuna-Mulgi.
Mitte panna uue omavalitsuse nime küsimust rahvahääletusele.
Tänaseks on kolm volikogu juhtkomisjoni ettepaneku heaks kiitnud, Helme volikogu otsustas 23.03.2016 komisjoni seisukoha ning kolme ühinemispartneri volikogude seisukohad teadmiseks võtta.
Mõistan täiesti juhtkomisjoni püüet rahvahääletust vältida – Valgamaalase küsitlus näitas selgesti, et rahvahääletuse tulemusel saaks Lõuna-Mulgi nimi heal juhul vaid 15–20% poolthääli.
Helme Kihelkonnalehe väljaandja Egon Ilisson tundis oma arvamusloos «Ka sina, Brutus?» kaasa juhtkomisjoni liikmetele, kes peavad tegema ebapopulaarseid otsuseid. Kahtlemata on otsus, mille vastu on ligi 80% inimestest, ebapopulaarne, kuid jääb selgusetuks, miks peavad juhtkomisjoni liikmed sellise otsuse tegema. Kas selleks, et tunda end märtrina? Või selleks, et tunda end suure poliitikuna?
Paraku pole endist viisi tekkinud diskussiooni erinevate nimede pooldajate vahel – Lõuna-Mulgi toetajad kipuvad millegipärast kidakeelsed olema.
Lugupeetud juhtkomisjoni liikmed, teen teile ettepaneku: andke teada teile sobiv aeg ja koht, arutleme avalikult, rahva silme ees, tekkiva valla nime üle. Põhjendame, miks peaks või ei peaks nime üle otsustama uue valla elanikud, ehk võtaks teemaks isegi demokraatia ja erinevate organite (volikogud, komisjonid) pädevuse.