Toolid heinamaale ning järvekino valmis

Liisi Ploom
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seiklused järvekino aegu panevad veel praegugi pead raputama: alatiseks jääb meelde see, kui märjaks keegi lõpuks sai. Kuuldavasti sai isegi aluspükstest vett välja väänata.
Seiklused järvekino aegu panevad veel praegugi pead raputama: alatiseks jääb meelde see, kui märjaks keegi lõpuks sai. Kuuldavasti sai isegi aluspükstest vett välja väänata. Foto: Erakogu

Sume august on Pedajamäel järvekino aeg. Möödunud aastal pandi järve äärde üles ekraan suurusega 8 × 10 meetrit. Kuigi vihm elamust rikkuda püüdis, vaatas publik filmi ikkagi ilma trotsides lõpuni. Kokku võis neid vapraid kinos olla suisa 120 ringis.

«Toona näitasime «Vehklejat». Paljud maainimesed polnud seda ilmselt ka näinud,» pakkus Peeter Kümmel välja üht põhjust, miks järvekino nii populaarne oli. «Samas oli see tükk aega juba eetris olnud,» tõdes Ethel Kümmel.

Ka lastele oli mõeldud – nemad said järvekino suurelt ekraanilt näha Pettsoni ja Finduse seikluseid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles