Kevad on alanud ning iga päevaga sagenevad väljakutsed kulupõlengutele. «Tulekahjude kustutamine looduses võtab päästjatelt igal kevadel palju aega ja jõudu ning nõnda viibib sageli reageerimine tõsisematele õnnetustele,» hoiatas Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik.
«Eelmisel kevadsuvisel perioodil käisid päästjad kustutamas kokku 1450 kulutulekahju. Juhime tähelepanu, et kulupõlengud saavad sageli alguse hooletust lõkkepõletamisest ning kutsume inimesi üles tuleohutusnõuete täitmisele,» lisas Kiik.
Samas tuletab ta kõigile meelde, et kulupõletamine on elanikele aasta ringi keelatud. Kulutulel on oht levida metsa või hoonetele, pealegi hukkuvad madalas heinas elutsevad pisikesed loomad ja pesitsemist alustanud linnud.
Alla ühemeetrise läbimõõduga lõkke tegemisel peab lõkkekoht paiknema vähemalt 8 meetri kaugusel hoonetest ning tuleohtlikul ajal vähemalt 10 meetri kaugusel metsast. Suurema tule tegemisel peab lõke paiknema vähemalt 15 meetri kaugusel hoonetest ja vähemalt 20 meetri kaugusel metsast.
Tule leviku takistamiseks peab puhastama lõkkekoha ümbruse vähemalt poole meetri ulatuses kuivanud taimestikust. Kui läheduses on hoone, põlevmaterjali hoiukoht, mets, kuivanud taimestik või turbapinnas, on tule tegemine lubatud tuule kiirusega alla 5,4 meetri sekundis.
Lõkkekohas peab olema vähemalt üks esmane tulekustutusvahend: veega täidetud ämber, voolik või käsikustuti. Sõltuvalt tule suurusest tuleb kasutusele võtta täiendavaid kustutusvahendeid. Lõkke tegemisel või grillimisel peab tagama järelevalve. Põlemisjäägid tuleb pärast täielikult ära põleda, kustutada need veega või summutada näiteks liivaga.
Tuleohutusnõuete rikkumise eest, kui sellega kaasneb tulekahju või selle oht, näeb seadus ette süüdlasele karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot.