Muusikakoolide pillikogud vajavad täiendamist

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otepää muusikakooli pillivaramusse lisandus hiljuti pildil keskmise tüdruku süles olev akordion.
Otepää muusikakooli pillivaramusse lisandus hiljuti pildil keskmise tüdruku süles olev akordion. Foto: Monika Otrokova

Eesti Vabariigi läheneva juubeli puhul saavad paljud muusikakoolid ja lasteaiadki pille juurde, et iga lapsel oleks võimalus pillimängu õppida. Ühiskingitusele saab õla alla panna igaüks.

Teadusuuringud kinnitavad, et pillimängu õppinud lapsed on õnnelikumad ja tulevad elus paremini toime kui need, kellel pole pilli mängimise kogemust. «Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks võiks igal lapsel olla võimalus õppida pillimängu, et kasvada õnnelikuks ja hästi hakkamasaavaks kodanikuks,» sõnas EV100 «Igal lapsel oma pill» projektijuht Allan Tamme.

Muusika on kujundanud meie etnilist identiteeti, kandud eestlust edasi ning toonud meid kokku õnnelikel ja kurbadel hetkedel. Muusikateadlase Kerri Kotta sõnul ei saa selles protsessis näha muusikat kui pelgalt rida helisid, vaid kui meie eneseteadvust. Muusika on meie folkloor, meie teine emakeel, mille omandamine algab instinktiivselt juba lapsepõlves.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles