Kuidas käitub politsei, kui autojuht võib olla narkojoobes?

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meelemürkide üks levitusviise on pulbrilisel kujul. Pilt on illustreeriv.
Meelemürkide üks levitusviise on pulbrilisel kujul. Pilt on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Täna hommikul leidis Valgas Tartu ja Siguri tänava ristumiskohas aset liiklusõnnetus, mille põhjustas sõidukijuht, kes võis esialgsetel andmetel olla narkojoobes.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Peitel selgitas, kuidas tegutseb politsei, kui korrakaitsjatel on alust kahtlustada autojuhti narkootikumide tarvitamises.

«Joobekahtluse korral testib politseiametnik juhti esmalt indikaatorvahendiga. Seejärel toimetatakse ta tervishoiuasutusse või ekspertiisiasutusse. Seal tuvastab juba arst, kas inimene on kaine või on tal narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise tunnused või on ta tarvitamisest põhjustatud joobes. Kahel viimasel juhul kõrvaldatakse juht juhtimiselt.»

Politsei rõhutab, et sõiduki juhtimine alkoholi- või narkojoobes on ülimalt ohtlik nii endale kui kaasliiklejatele, sest sellises seisundis avariidesse sattumisse tõenäosus on suur ning kehavigastused võivad olla väga rasked.

Peitel nentis, et politsei teeb ohtlike juhtide liiklusest kõrvaldamiseks järelevalvet ja saab sellega liikluskäitumist küll mõjutada, kuid parema liikluskultuuri saavutamiseks on vastutusrikas roll kõigil liikluses osalejatel.

«Alkoholi- või narkojoobes juhtimine on meie ühiskonnas üheselt mõistetav tabu, mida ei aktsepteerita mitte ühegi autojuhi puhul. Olgugi et suurem osa inimestest mõistab, et alkohol ja roolikeeramine omavahel kokku ei sobi, kohtab siiski veel selliseid autojuhte, kes ei oska ega taha näha uimase peaga sõiduki juhtimisega kaasnevaid ohte,» lisas ta.

Copy
Tagasi üles