Viimastel päevadel on Eestis aset leidnud hulk kulupõlenguid. Usutavasti pidurdab nende hulga edasist kasvu küll täna sadama hakanud vihm, kuid mõnelgi juhul on loodusele juba tõsist kahju tekitatud.
Menetlejate töölaual on enam kui kümme kulupõlengu juhtumit
14. aprill 2016, 13:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeameti Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik tõdes, et enamus kulupõlengutest saab teoks tuleohutusnõuete rikkumise tõttu, sest niisama, ilma inimtegevuseta, tulekahjud enamasti ei teki.
Enamasti on teada ka põlengu põhjustaja. «Ainult mõni üksik kord on meil tulekahju põhjustaja isikut keeruline kindlaks teha. See tähendab, et kui lõke on enamasti alati maaomaniku maal või põletaja selle juures, siis lihtsalt visatud koni või tiku omanikku on keerulisem kindlaks teha,» selgitas Kiik.
Ta täpsustas, et päästeameti menetlusinspektorite tööpõllule ei kuulu vaid tahtlik kulusüütamine, sest kulupõletamise keelu rikkujatega tegelevad eeskätt keskkonnainspektsiooni inspektorid.
Tuleohutusnõuete rikkumisi on kulupõlengutele reageerinud Lõuna-Eesti päästjad kommunikatsioonijuhi andmetel sel kevadel fikseerinud ligi paarikümmend.
«Sageli piisab selliste väiksemate rikkumiste puhul sellest, et päästjad inimesi lihtsalt korrale kutsuvad ning neile tuleohutusnõudeid selgitavad. Siis arvestavad elanikud tuleohutusnõuetega juba hoolikamalt ning põlenguid ühes ja samas kohas ikka naljalt ei teki. Karmimat lähenemist nõuavad sellised ohutusnõuete eirajad, kes päästjaid kuulda ei taha võtta ja tahtlikult ohutusest ei hooli,» rääkis Kiik.
Lõuna päästekeskuse menetlusinspektorid on tema sõnul tänavu seni hooletute lõkkepõletajate suhtes alustanud neli väärteomenetlust ning trahvid on küündinud umbes 40 euroni.
«Sageli on tuleohutusnõudeid rikkunud lõkkepõletajaks olnud vanem inimene, kelle sissetulek on madal ning sellega meie inspektorid trahvi määramisel võimaluse korral arvestavad,» kinnitas Kiik. «Osa suuremate kulupõlengute kohta on info edastatud ka keskkonnainspektsiooni inspektoritele.»
Valgamaal tema kinnitusel tänavu ühtegi väärtegu veel kirjas pole. «Menetlejatel võtab paraku päästjatelt saadava info läbi töötamine ning nii-öelda kasutamiskõlbulikkuse üle otsustamine ka aega. Nii pole võimatu, et mõni rikkumine alles ootab oma menetlusse võtmise järjekorda, sest menetlejate laual on pragu vähemalt kümme kulupõlengu juhtumit, mille asjaolusid veel hakatakse selgitama.»