Täna, 22. aprillil algab politsei- ja piirivalveameti (PPA) ning tarbijakaitseameti ühine teavituskampaania «Ära lase ennast pügada. Osta targalt!», et ära hoida pettusi internetikeskkonnas.
Kelmid petavad heauskseid ostjaid
22. aprill 2016, 14:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PPA Põhja prefekti Kristian Jaani sõnul saab politsei iga päev keskmiselt kolm teadet kelmuste kohta ning petturite tekitatud kahju on kokku ligi 3 miljonit eurot aastas.
«Kelmus on elatusallikas kurjategijatele, kes otsivad ohvriteks ennekõike kergeusklikke ja vähem informeeritud inimesi. Sageli tunnevad kelmile raha maksnud ohvrid ka valehäbi, ei taha juhtunust politseile ega lähedastele teada anda. Kelmustele aitab piiri panna just see, kui inimesed teavad levinud skeeme ja tunnevad pettuseohud ära,» rääkis prefekt.
Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Sooniste sõnul on märkimisväärne osa kauplemisest kolinud internetti ning paraku on selle avastanud ka kõlvatu konkurents. Petta saavad heausksed tarbijad, kes tihti ei oska ohumärke ära tunda.
«Facebookis, foorumites ja ostu-müügi portaalides on müüjad ja ostjad tihti anonüümsed, mistõttu on ebaausate kavatsustega inimestel seal lihtsam tegutseda. Ka portaalide omanikel tuleks võtta rohkem vastutust, muutes müügikeskkonda turvalisemaks – luues näiteks kasutajate tuvastamisvõimalusi ja kontrollides koostööpartnereid. Iga petujuhtum jätab kahtlemata jälje ka portaali mainele ja mõjub kogu kaubandusele pärssivalt,» rääkis Sooniste.
Näiteks võib tuua juhtumeid, kus vautšeriportaalist ostetud elamuskingitust ei olnud tarbijal võimalik realiseerida, sest teenusepakkujale ei ole makset laekunud. Või on teenusepakkuja lõpetanud majandustegevuse, aga teenuse vautšerid olid portaalis müügil.
Kristian Jaani selgitas, et oht pettuse ohvriks langeda on nii ostes kui müües. Kelmid pakuvad olematuid tooteid, ei pane ostetud kaupa teele, müüvad kirjeldusele mittevastavaid tooteid või teenuseid. Leidub ka kelme, kes jätavad müüjale kauba eest tasumata või võltsivad müüjate veenmiseks pankade maksekorraldusi.
Inimestel tasub olla ettevaatlik tagant kiirustavate ja enda andmeid varjavate müüjatega nii internetis kui mujal, et mitte petta saada.
Andres Sooniste tõi näiteks, et alles hiljuti pakkus üks värskelt loodud e-pood hinnalisi uusi nutitelefone turuhinnast poole väiksema hinnaga ja piiratud koguses, esitades arve hoopis teise firma nimelt. Telefoni eest kiiruga maksnud inimesed jäid ilma nii telefonist kui rahast ja ettevõttega neil enam kontakti saada ei olnud võimalik.
Väljaspool internetti tegutsevad agressiivse müügitaktikaga kauplejad, näiteks niinimetatud poti-panni müüjad tänavail ja kaubanduskeskuste parklates, kelle kaup on teadmata päritolu ja kvaliteediga ning müüja oma andmeid ei esita.
Samuti võib rahvarohketes paikades kohata valedel alustel annetuste korjajaid, kes heatahtlikke inimesi ära kasutavad. Levivad ka pettused telefoni teel, kus eakatelt inimestelt petetakse välja tuhandeid eurosid, rääkides väljamõeldud lugusid hättasattunud lähedastest.
«Usume, et suurem teadlikkus on võtmesõna pettuste vähendamisel ning tahame rõhutada, et aus kaupleja on avalik,» rääkis Andres Sooniste.
Täna algav politsei- ja piirivalveameti ning tarbijakaitseameti teavituskampaania «Ära lase ennast pügada. Osta targalt!» kestab kuu aega. Kampaaniaga antakse head nõu turvaliseks ostlemiseks internetis ning infot levinumate petuskeemide kohta, et vältida nende ohvriks langemist.
Kampaania veebilehele www.ostatargalt.ee on koondatud ülevaate erinevatest levinud petuskeemidest ja teave, kuidas end kaitsta.