Merkuur tuleb päikese taustale

Taavi Niittee
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Merkuur asub Päikesele kolm korda lähemal kui Maa, on ta sellest umbes kolm korda väiksema läbimõõduga.
Kuigi Merkuur asub Päikesele kolm korda lähemal kui Maa, on ta sellest umbes kolm korda väiksema läbimõõduga. Foto: Wikipedia

Esmaspäeval näeb Eestiski haruldast nähtust, kus meie päikesesüsteemi väikseim planeet Merkuur libiseb päikeseketta ette.

Olukorda, kus jumalate käskjala järgi nime saanud planeet Maa ja Päikese vahelt läbi läheb, saab näha keskmiselt 13–14 korda sajandi jooksul. Viimane juhus oli 2006. aasta novembris, pärast esmaspäeva saab järgmisel korral seda vaadelda 2019. aastal.

Üleminek algab Eestist vaadatuna kell 14.12, kui päikese vasakule servale ilmub pisike must täpp – Merkuur. Seda, kuidas planeet liigub Päikese suhtes paremale, näeb siin umbes poole kümneni õhtul. Kuidas Merkuur Päikese eest ka lahkub, näeb seekord vaid Atlandi ookeani ääres.

Merkuur on Päikesest märksa väiksem. Seetõttu nii-öelda palja silmaga üleminekut vaadelda ei saa. Kasutada tuleb vähemalt kümnekordse suurendusega teleskoopi või binoklit. Seda aga filtriteta tehes võib kergesti pimedaks jääda.

Amatöörastronoom Martin Välliku sõnul võib teleskoobi suunamist Päikesele võrrelda luubi abil paberi kärsatamisega. «Teleskoop või binokkel koondab päikesevalgust nagu suurendusklaas ja seda mõju on üsna kohe tossaval paberil näha.»

Ohutult saab üleminekut vaadelda kahel moel. Esimene on projektsioonimeetod, kus teleskoobi okulaarist väljuv kujutis kuvatakse sellest eemal asuvale paberile või papile. Nii saab Merkuuri vaadata rohkem kui üks inimene korraga.

Võib kasutada teleskoobi ees ka vastavaid päikesefiltreid, mis blokeerivad nii ultraviolett- kui infrapunakiirguse ning vähendavad tunduvalt Päikese näivat heledust. Astronoom Jaak Jaaniste sõnul tuleks aga kindlasti vältida mustast klaasist filtreid, mis käivad okulaari sisse, kuna need võivad kuumuse mõjul puruneda, lastes silma terve Päikese koondatud kuumuse.

Kuigi professionaalsel tasemel seekord Eestis üleminekut ei vaadelda, leiavad avalikud vaatlused aset esmaspäeval Tartu tähetornis, Kaius ja Tallinnas linnahalli katusel.

«Ise vaatlen, näitan teistele ja pildistan vähemalt kahe teleskoobiga. Üks on spetsiaalne päikeseteleskoop, mis töötab vesiniku alfajoonel, teine tavaline öötaeva teleskoop, millega Kuud pildistan. Merkuuri ülemineku ajaks on sellel ees päikesefiltri kile,» rääkis Vällik, kes korraldab vaatlust linnahalli katusel koos astronoomiahuviliste ühendusega Ridamus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles