Väidetavalt on politseipatrullide arvu Valgamaal vähendatud ning see on mitmed maakonna elanikud murelikuks muutnud.
Rahvas sooviks politseinikke rohkem patrullimas näha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgamaa politseijuht Tiit Allik ei kinnita seda väidet ega lükka ka ümber. «Arvestades Valgamaa iseärasusi ja elanike arvu on maakond politseiressurssidega piisavalt kaetud – erinevalt mõnestki teisest maakonnast. See, et patrulle igal tänavanurgal näha pole, ei tähenda, et neid ei ole,» rõhutas Allik. Palju patrulle täpselt ühel või teisel ajahetkel maakonnas on, ta ei täpsustanud.
Otepää kandis elav kahe lapse ema Liia Tammemäe märkis, et kuigi korravalvureid tõesti nii linnapildis kui maakonnas harvemini liikumas on näha, ei ole turvalisus tema meelest kannatanud. «Natuke teeb tuska aga tegelikult asjaolu, et kaotati ära kohalikud konstaablid, kes teadsid külas pea kõiki inimesi. Nüüd on ainult üks piirkonnapolitseinik ühe suure piirkonna peale.»
Liikluspatrulle vajaka
Aleksandr Petrušenko arvates patrullide vähesus linnas ennast eriti tunda ei anna. «See, kas meil on siin üks või kaks autot kuskil seismas, ei loe midagi. Nii väikeses linnas saab üks patrull ka hakkama. Suurem mure on hoopis liikluses,» tõi Petrušenko välja selle, kus tema probleemi näeb.
«Sõidan tihti nii sõidu- kui veoautoga ja see, mida liikluses näen, võtab küll pead vangutama. Maanteedel võiks liikluspolitseinikke ikka tunduvalt rohkem olla, et kiiruseületajaid ja roolijoodikuid püüda. Vahel harva näen patrulle kuskil maanteel kiirust mõõtmas. Pigem võiks tõesti suunata rohkem politseijõude teedele, kui kusagile linna vahele passima.»
Alliku väitel pole tänapäeval eriti vajadust politsei kohalolekut füüsiliselt demonstreerida. «Meil on olemas teistsuguseid vahendeid ka. Näiteks turvakaamerad, mida on paigaldatud paljudesse maakonna asulatesse. Selle kaudu on meil pilt sealsest õiguskorrast kogu aeg olemas ja saame vastavalt vajadusele reageerida. Kui seda vajadust ei ole, saame oma jõud hoopis mujale suunata – sinna, kus see vajalik on,» selgitas Allik.
Valga elanik Marek Niidus on aga seisukohal, et kui korravalvureid kohal pole, on see suur risk. «Meil on liiga vähe politseid linnapildis näha. Kui meil on linnas vaid üks patrullauto, kus tihtipeale istub ainult üks inimene sees, siis ma ei leia, et meil turvaline olla on. Kui kusagil midagi juhtub, võtab patrullil ühest linna otsast teise jõudmine ikka suure aja. Olen ise patrulli kohalejõudmist avariipaigale üle poole tunni oodanud. See ei ole normaalne.»
Ootajale aeg pikk
Korravalvurite kohalejõudmise ajast rääkides tõdes Allik, et eks ootajale on ooteaeg alati pikk. «Reageerimise aeg sõltub paljuski juhtumi eripärast. Kui ohus on inimese elu või tervis, jäetakse kõik muud asjad pooleli ning alustatakse kohe väljakutse teenindamist. Järgmisena sõltub kõik sellest, kui kaugel on abivajaja ja kus on lähim patrull. Näiteks kui Nõunis on mingi probleem ja kõige lähemal juhtub olema Põlva patrull, sõidavad välja nemad, mitte Valga politseinikud. Oluline on, et inimene teatab täpse asukoha ja annab olukorrast võimalikult üksikasjaliku ülevaate,» selgitas politseijuht.
«Kui nüüd kellegi tervis ja elu ohus ei ole, kuid olukord nõuab kiiret sekkumist, tehakse seda esimesel võimalusel. Kui aga olukord kohest sekkumist ei nõua ja juhtum ise on sisuliselt lõppenud, tegeletakse sellega mõistliku aja jooksul. Igal pöördujal on oma roll olemas. Kui see on korralikult täidetud ja täpne info jagatud, ongi tulemuseks suurepärane koostöö inimese ja politsei vahel.»
Koostööpartnerid aitavad
Tiit Alliku kinnitusel hoiavad maakonnas turvalisusel silma peal ka koostööpartnerid: turvafirmade töötajad ja abipolitseinikud. «Abi saame ka vabatahtlikelt ja organisatsioonidelt, kes meile maastikuotsingutel appi tulevad. Turvalisuse poolelt saavad palju ära teha inimesed ise ka, kui ei jäta asju ilma järelevalveta ning hoiavad kogukonnas toimuval silma peal.»
Tihtipeale koormavad korravalvet väljakutsed, mis seotud mahajäetud hoonetega ja seal askeldavate noortega. «Kui kaks patrulli peavad tegelema tühjadest ja ohtlikest hoonetest alaealiste eemalepeletamisega, siis kannatavadki teised väljakutsed. Siin võiksid lastevanemad kasvatustööd teha ning selliste majade omanikud peaksid hoolitsema selle eest, et nende territooriumile oleks sissepääs piiratud,» manitses Allik.