Seltsielu ja töökohad hoidsid küla elavana

Kiriku lähedal on 1875. aastal ehitatud puidust hoone, milles tegutses kihelkonnakool – neljaklassiline algkool. Siin tegutses ka Kuigatsi haridusselts. Majas on olnud kaupluski. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Priipalust pärit tallinlanna Maia Loover, kes suviti ikka kodukülas elab ja jõudumööda oma kodumaja hinges hoiab, ütleb, et külaelu ei ole praegu enam kaugeltki see, mis varem, ja seltsielu ei ole enam ollagi.

«Vanasti oli küla väga suur, siin oli palju käsitöölisi, Priipalu kutsuti lausa käsitööliste külaks seetõttu. Pea igas teises majas oli käsitööline. Tean, et oli õmbleja, kingsepp, kuduja. Meie majas oli sepikoda ... Minu maja on vanuselt teine maja külas, seda kõige esimest enam ei olegi,» teab põline külaelanik rääkida ja lisab, et ka poodi olla tema kodutares kunagi peetud.

«Tõrvavabrik oli külas kunagi, selle peremees oli Novikov. See oli ka asi, mis tohutult tööd andnud rahvale, töödeks olid kändude juurimine ja tõrva põletamine,» räägib Loover väheteada faktist. «Tõrvavabriku juures oli oma tööliste maja. Seal ei ole enam midagi järel, võib-olla ainult keldrisuu. Peremehe enda talu on küll veel alles, esimene kivimaja külas. Väga palju andis meie külale mets tööd, käis metsaistutamine.»