Tänavu esimese nelja kuuga on Eestis koos katsestaadiumisse jäänud süütegudega toime pandud kümme tapmist ja mõrva.
Nelja kuuga kümme tapmist ja mõrva
23. mai 2016, 08:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui jaanuaris ei registreerinud õiguskaitseasutused ühtegi tapmist ja mõrva, siis veebruaris oli neid kolm ja märtsis kaks. Aprill lisas viis süütegu, neist ühe Valgamaal.
Aprilli esimestel päevadel leiti Valgas E. Enno tänaval ühest korterist 49aastase Nikolai vägivallamärkidega surnukeha. Politsei uurib juhtunut kui tapmist. «Mainitud kriminaalasi on uurimises. Kahtlustatavana ei ole kedagi üle kuulatud,» andis eelmisel nädalal teada Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kristina Kostina.
Mullu oli aasta nelja esimese kuuga üheksa tapmist ja mõrva. Küll aga on see näitaja oluliselt väiksem võrreldes varasemate aastatega. Nii oli tunamullu neljal esimesel kuul 13, 2013. aastal koguni 21 ja 2012. aastal 30 tapmist ja mõrva, märkis justiitsministeerium.
Kogu möödunud aasta jooksul kaotas kuritegude tagajärjel elu 40 inimest, mis on kõigi aegade väikseim tulemus. Valgas oli selliseid juhtumeid mullu kaks.
Koos katsestaadiumisse jäänud süütegudega oli mullu 38 tapmist ja 12 mõrva, milles kaotas elu 40 inimest. Aasta varem oli tapmisi 42 ja mõrvu 13 ning elu kaotanuid 42, selgub justiitsministeeriumi andmetest.
Tapmisi ja mõrvu oli 2013. aasta jooksul kokku 62 ning neis kaotas elu 52 inimest. 2012. aastal oli tapmisi ja mõrvu kokku 80 ja hukkunuid 64, 2011. aastal olid need näitajad vastavalt 100 ja 65.
Näiteks 2005. aastal oli Eestis koos katsestaadiumisse jäänud süütegudega 137 tapmist ja 19 mõrva, milles kaotas elu 123 inimest.
Karistusseadustik teeb vahet tapmisel ja mõrval. Seaduse järgi kvalifitseerub tapmine mõrvaks, kui see on toime pandud piinaval või julmal viisil, üldohtlikul viisil, kahe või enama inimese suhtes, vähemalt teist korda, seoses röövimisega või omakasu motiivil, teise süüteo varjamise või selle toimepanemise hõlbustamise eesmärgil või lõhkeseadeldise kasutamisega.