Ekstreemjooksul sadas nii mune kui vihma

Liisi Ploom
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelviimane takistus oli jooksjatele vahudušš. Nii mõnigi võis hiljem küsida: milleks minna vahupeole?
Eelviimane takistus oli jooksjatele vahudušš. Nii mõnigi võis hiljem küsida: milleks minna vahupeole? Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tõrvas peetud ekstreemjooksul tuli läbida rada, mis tõi endaga kaasa munarahega toimetulemist, katsumusi takistuste läbimisel ja lõpetuseks külma vahujoa näkku.

Ekstreemjooksul kasutati ära Tõrva piirkonna maastiku eripära: rada kulges läbi veekogude, üle mägede ja orgude, sekka sattus veel metsa ja võsa. Lisaks kostitati võistlejaid kohe esimese asjana munarahega. Osalejatel tuli joosta Tõrva gümnaasiumi pargis, Sibulamäel, Härma karjäärides ning Vanamõisa järve ääres, kus nad pidid end järvevette kastma.

Võisteldi mitmes klassis: poisid ja tüdrukud, kelle sünniaasta jäi vahemikku 2001–2006, ning naised ja mehed, kelle sünniaastad vahemikus 1977–2000, 1967–1976 ning kuni 1966. Lisaks võistlesid omavahel veel kolmeliikmelised võistkonnad.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles