Riigihalduse minister Arto Aas tutvustab neljapäeval valitsuskabinetile riigireformi kava, mis kaotaks maavalitsused, ühendaks maapõueressursside haldamise, koondaks ühte üksusesse eurovahendite jagamisega tegelevad asutused ning looks võimalused vähemalt 3000 riigitöötaja kaugtööks.
Riigivalitsemise reformil on kolm peamist eesmärki – muuta kogu Eestis kättesaadavaks kasutajate vajadustele vastavad avalikud teenused, lihtsustada ettevõtjate ja elanike suhtlust riigiga ning tõhustada riigi sisemist töökorraldust, seisab kabinetinõupidamise memorandumis.
Kava töötas välja rahandusministeerium ning selle alus oli valitsuse suunis korraldada riigaudit ja analüüsida riigihalduse korraldust. Riigiülesannete analüüsis keskendus ministeerium kümnele fookusvaldkonnale, millest olulisim oli maavalitsusi puudutav. Kohalike omavalitsuste korraldust töörühm ei analüüsinud.
Maavalitsuste osas seisab kavas, et senine 15 maavalitsusel baseeruv regionaalhalduse korraldus on oma aja ära elanud ja vajab ümberkorraldusi, kuna maavalitsuste ülesannete hulk väheneb, nende töö kvaliteet on ebaühtlane ning maavalitsused dubleerivad teisi riigiasutusi.
Seetõttu soovibki Aas lõpetada maavalitsuste tegevuse ja asutada regionaalamet, mis hakkaks tegelema ruumilise planeerimise korraldamise, regionaalse arengu kavandamisega, riigi ja kohaliku tasandi koostöö koordineerimisega ning omandireformiga. Samuti teeks regionaalamet järelevalvet kohalike omavalitsuste üle ning nõustaks neid juriidiliselt.
Üks analüüsitud fookusvaldkondi oli ka asutuste pealinnast välja viimine. Praegu asub keskvalitsuse ja sotsiaalkindlustusfondide töötajaist Tallinnas 45 protsenti ja Tartumaal 22 protsenti, ent teistes maakondades jääb see alla 5 protsendi. Varieerub ka riigitöötajate koguosakaal tööealisest elanikkonnast – see on suurim Tartumaal, kus asuvad Tartu ülikool, kliinikum ja maaülikool.
Rahandusministeeriumi hinnangul peaksid kindlasti pealinna jääma ministeeriumid, kuna nende töötajad suhtlevad palju valitsuse ja riigikoguga. Samuti peaksid Tallinnas tegutsema spetsiifilised või kõrget kvalifikatsiooni nõudvad asutused nagu riigifirmad, asukohaga seotud asutused nagu teatrid või muuseumid ning asutused, mis teenindavad Harjumaa piirkonda nagu politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuur.
Siiski on Aasa ja töörühma hinnangul jätkuvalt potentsiaali keskvalitsuse asutuste või nende üksuste Tallinnast väljaviimiseks. Lisaks on tehnoloogia areng loonud võimalused kaugtöö edendamiseks. Seetõttu näeb Aasa kava ette, et novembri alguseks peaks riik töötama välja vastavad tegevuskavad ning eelistama uute töökohtade loomisel asukohti väljaspool Tallinna. Juba varasem valitsuse otsus näeb ette 3000 riigitöötajale kaugtöö võimaluse loomise.
Suur osa rahandusministeeriumi plaanist on ka luua keskne välistoetuste rakendusüksus. Praegu täidab selliseid ülesandeid kokku enam kui kaheksa organisatsiooni. Struktuuritoetuste rakendamise süsteem on killustunud. tuues kaasa probleemid ja mitmetitõlgendatavused, selgub memorandumis. Lisaks hakkavad Euroopa Liidu vahendid alates 2021. aastast vähenema.
Seetõttu soovibki Aas luua ühendameti, millesse aastaks 2019 peaks etapiviisiliselt üle viidud olema välisvahendite haldusega tegelevad üksused rahandusministeeriumist, riigi infosüsteemi ametist (RIA), tehnilise järelevalve ametist (TJA), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) ning sihtasutustest Innove, Archimedes, Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Kredex.
Plaanide kohaselt järgmise aasta alguses tegevust alustavasse ühendametisse tuleks kava järgi üle viia ka põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) toetuste andmisega soetud tegevused. See peaks uue asutusega ühendatud olema hiljemalt 2021. aastaks. Vastava tegevus- ja ajakava peaksid rahandusministeerium ja maaeluministeerium kokku leppima järgmise aasta märtsi lõpuks.
Riigireformi kava näeb ette ka EASi, sihtasutuse Eesti Teadusagentuur ja sihtasutuse Archimedes ettevõtluse ja innovatsiooniga seotud üksuste ehk praeguse ettevõtluse tugistruktuuri koondamist ühte kompetentsikeskusesse. Lisaks soovib Aas ühendada sihtasutuse Kredex ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kui ettevõtjaile kapitali kättesaadavust parandavaid finantsinstrumente pakkuvad asutused.
Maapõueressursside haldamisel tuleks Aasa hinnangul suurendada majanduslike kaalutluste arvestamise tähtsust, kuna praegu domineerib keskkonnakaitseline vaade, ent riigi huvi on enda ressurssidelt ka pikaajalises plaanis mõistlikku rahalist tulu. Selleks tuleks plaani järgi luua järgmise aasta alguseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) alla ressursside strateegilise planeerimise kompetents.
Samuti näeb kava ette põhimõttelist nõusolekut kõiki maavarasid ja nende uurimist haldava riikliku geoloogiateenistuse moodustamiseks. Selle mõttekust hakkavad uurima ning ettevalmistusi tegema keskkonnaministeerium ja MKM ning valitsus peaks teenistuse loomise otsuse tegema järgmise aasta mais. Geoloogiateenistus oleks ennetavalt aktiivne ning uuriks põhjalikult, kus on missugused ressursivarud ja kas need on kaevandamisväärsed.
Riigivalitsemise reformi kava näeb ette ka info- ja kommunikatsioonivaldkonna (IKT) ümbervaatamist ja edasiste analüüside tegemist. Seni on seda enamasti käsitletud kui kuluüksust, mitte kui strateegilist funktsiooni. Riik pole IT-valdkonda käsitlenud teenusega ning pole tellijana huvitunud IKT-valdkonna tegemistest, «peaasi, et kõik töötaks», märkis Aas.
Reformiga plaanib rahandusministeeriumi jätkata IKT-valdkonna asutuste konsolideerimise ning IT-kompetentsikeskuste tugevdamisega. Tõhustada tuleb kava järgi IKT-teenuste korraldust kõikides valdkondades. Selleks otstarbeks peaks oktoobriks valmima riigi IT-kulude pilootanalüüs, detsembriks IKT-teenuste kirjeldamise ja hinnastamise mudelid ning järgmise aasta septembriks IT-teenuste hinnastamise põhimõtted.
Riigireformi kavaga soovib riik jätkata muuseumivõrgu korrastamist, ühendades muuseume ja viies neid vajaduse korral üle sihtasutuseks või andes need kohalike omavalitsuste valitsemise alla. Kõik muuseumid peale sõjamuuseumi, Võru instituudi ja Eesti Rahva Muuseumi peaks olema sihtasutuseks muudetud hiljemalt 2018. aasta lõpuks.