G4S vetelpäästjad päästsid Pühajärvel paatidega tormi kätte jäänud inimesed

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
G4S rannavalve. Foto on illustratiivne.
G4S rannavalve. Foto on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

G4S vetelpäästjad tõid täna Pühajärvel kaldale kaks paadiseltskonda, kelle paadid olid tugev torm ja vihmasadu uputanud. Isa ja tütar pääsesid tänu päästevestidele, teine paadiseltskond sai tormi eest varju ühel saarel RMK puhkemajas.

G4S Eesti kommunikatsioonijuhi Reimo Raja sõnul said vetelpäästjad kell 13.05 kohalikust paadilaenutusest info, et neile helistas meesterahvas, kes koos 12aastase tütrega ei jõudnud enne äikesetormi kaldale pääseda, kuna olid liiga kaugel. Appi tõtanud vetelpäästjad leidsid järvel uppuva paadi, millel vaid nina veest väljas, ja sealtsamast ka meesterahva ja tüdruku.

Isa ja tütar olid sunnitud tormi käes uppuva paadi hülgama ja haarasid abi saabumiseni kinni ühel saarekesel olnud puurondist. Rannavalvurid võtsid mehe ja tüdruku oma paati, tegid uppuva paadi veest tühjaks, panid sleppi ja sõitsid tagasi kaldale. Päästeoperatsioon kulges äikesetormi tõttu raskelt. Sadas rahet, lõi äikest ja puhus tugev tuul, mis murdis puid.

Kell 13.31 teatati paadilaenutusest G4S rannavalvele, et hommikul läks järvele veel üks paatkond, kes pole naasnud. Vetelpäästjad asusid neid järvel otsima. Pärast mõnda aega järvel tiirutamist märkasid nad ühel saarel erksavärvilisi päästeveste. Naisterahvas oma vanavanemate ja 3aastase pojaga oli tormi eest varjunud ühele saarele RMK puhkemajja. Nendegi paat oli tugeva vihmasajuga vett täis läinud ja uppunud. Telefoni, millega abi kutsuda, neist kellelgi ei olnud.

Vetelpäästjad aitasid inimesed oma paati, kallasid uppunud paadi veest tühjaks, võtsid selle sleppi ja sõitsid tagasi kaldale.

Kõikidel paadisolijatel olid seljas päästevestid.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles