Ühistud pakuvad abi tormikahjustuste likvideerimisel

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aerofoto päev pärast tormi Karula vallas
Aerofoto päev pärast tormi Karula vallas Foto: Arvo Meeks

Valga-, Võru ja Tartumaad 3. juulil tabanud ränk äiksetorm ja tugevad tuuleiilid on sealsetes piirkondades põhjustanud ulatuslikke tormikahjutusi metsades.

Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverki kinnitusel on Valgamaa omavalitsustest suuremad tormikahjustused Karula, Taheva ja Otepää vallas. «Keskkonnaamet teeb kõik endast oleneva, et metsaomanikud saaksid võimalikult kiiresti asuda tormikahjusid likvideerima,» lausus ta.

Peamiselt väikemetsaomanike abistamiseks tegutsevad metsaühistud saavad aidata tormist kahjustatud metsa koristamise ja uue rajamisega. Nad on suutelised korraldama raietöö, abistama puidu turustamisel ning järgmisel aastal tarnima metsa uuendamiseks vajalikud taimed ning teostama metsauuendamise.

Lisaks saab Erametsakeskusest taotleda Euroopa Liidu toetust nii tormiala korrastamiseks kui sellele uue metsa rajamiseks, mille taotlemisel on metsaomanikule abiks samuti kohalik metsaühistu.

«Kui soov aga päris oma jõududega tormiala puhastama asuda, tuleb saega paindes või murtud puude kallale minnes ülimalt ettevaatlik olla ning ohutustehnika nõudeid järgida,» ütles Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ja Valgamaa metsaühistu juhatuse esimees Atso Adson.

«Olulise metsakahjustuse kohta tuleb esitada metsateatis keskkonnaametile, kes vajadusel teeb metsakaitselise ekspertiisi. Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu kinnisasja kohta aastas. Ka metsateatisega seotud küsimustes võib metsaomanik kohalikust ühistust abi küsida,» selgitas Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik.

Praegu on tema sõnul esmane, et metsaomanikud tormikahjustuste alasse jäävas piirkonnas vaataksid oma metsad üle ja esitaksid keskkonnaametile metsakahjustuse kohta metsateatise, et alustada koheselt tormikahjustuste likvideerimist.

«Arvestades tormikahjude ulatuslikkust ja metsaomandile tekkinud kahjusid, tuleb jälgida ka seda, et murdunud puit on ikiirelt riknev ning tema kiire realiseerimine ja ülestöötamine on määrava tähtsusega puidu majandusliku väärtuse säilitamisel. Seetõttu on märgatud tormikahjudest oluline teada anda ka naaberkinnistu omanikule,» lisas Erik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles