Repliik: Muljeid Valgast

Tiit Loim Foto: Paul Poderat / Valgamaalane

Kolleegid ajalehest on mitu korda küsinud, kuidas olen kohanenud eluga Valgas. Olles siin nüüd poolteist kuud elanud, on muljed kahetised.

«Ära ütle, et üüriline. Ütle, et oled sugulane,» lausus mulle korterit üüriv preili, kui olin Tartust kohale jõudnud. Et mine tea, kuidas muidu vaadatakse. «Külaelu,» mõtlesin lõbustatult.

Kui õhtuti kesklinna tühjade majade vahel sörkides annab inimeste kohalolust märki vaid salapärane naer kusagilt nurga tagant, hiilib ligi kerge ängistus. Teisalt, käies Valgas ringi kohvikutepäeval ja nähes päikesesäras nii palju inimesi, tundus, et olen kuurortlinnas. Nii ei oska siiamaani öelda, kas olen kohanenud või segaduses.