Tehnilise järelevalve ameti (TJA) statistika kohaselt juhtus 2016. aasta esimesel poolaastal Eestis 21 elektriga seotud õnnetusjuhtumit, milles sai tõsisemaid vigastusi kaks ja kergemaid vigastusi 19 inimest, hukkunuid ei olnud.
Pintslite pistikusse pistmine tõi kaasa õnnetuse
14. juuli 2016, 16:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2015. aasta sama perioodiga võrreldes (21 õnnetust, üks hukkunu ja kolm raskelt vigastatut) on õnnetuste arv jäänud sarnasele tasemele, kuid vähenenud on raskete tagajärgedega õnnetuste arv. Elektrist põhjustatud õnnetuste peamised põhjused on ohutusnõuete eiramine, hooletus ning mittekorras elektriseadmete kasutamine.
«Valgamaal oli esimesel poolaastal kaks kergema raskusastmega elektrist põhjustatud õnnetusjuhtumit,» täpsustas tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma. Ühel juhul sai 53aastane mees elektrilöögi käele. Teisel juhul lükkas nelja-aastane laps pintsleid pistikusse, rakendus rikkevoolu kaitse. Laps võis saada enne kaitse rakendumist ka elektrilöögi – päris kindel see siiski pole.
Enamus õnnetusi (81%) toimus kodudes või nende lähiümbruses, 19 protsenti juhtudest olid tööõnnetused. Kodustes oludes juhtusid õnnetused elektriohutusnõuete eiramise ja hooletuse tõttu, katkiste elektrijuhtmete või -seadmete kasutamisel või elektriseadmete kasutamisel mitteettenähtud otsatarbel.
Elektriga seotud tööõnnetused juhtusid elektritööde käigus jaotlates ja õhuliinidel. Tööõnnetuste põhjused olid elektriohutusnõuete eiramine ja hooletus, aga ka mittekorras elektriseadmed ja isikukaitsevahendite puudumine.
Piirkonniti oli õnnetusi kõige rohkem Põhja-Eestis: Tallinnas, Harjumaal ja Ida-Virumaal. Seal leidis aset 76 protsenti õnnetustest.
Vanuselises jaotuses juhtus enim õnnetusi kuni 10aastaste lastega (33%). Tüüpiline põhjus oligi siin esemete pistmine pistikupesade kontaktidesse. Õnnetusi oli ka katkiste juhtmete või pikendusjuhtmete tõttu toas ja õues ning mittekorras või oludele mittevastavate elektriseadmete tõttu vannitoas.
Elektriõnnetuste vältimiseks tuleb alati järgida ohutusnõudeid. (VM)
TASUB TEADA
• Elektriseadmeid tohib kasutada üksnes kasutusjuhendis ettenähtud viisil ja oludes.
• Nähtava rikkega elektriseadmeid ei tohi kasutada ega jätta laste käeulatusse.
• Maja või korteri elektrisüsteemi on soovitav paigaldada rikkevoolukaitselüliti, mis kaitseb elektrilöögi ja tulekahju eest.
• Kui elektriseadme ohutuse osas tekib kahtlus, tuleb pöörduda elektriala spetsialisti poole, mitte hakata seadet ise parandama.
• Elektritöid võivad teha vastava ettevalmistusega elektritööde tegijad.
• Lastega tuleb rääkida elektriga seotud ohtudest, sealhulgas elektriliinide ja alajaamadega seotud ohtudest. Samuti tuleb õpetada lapsi elektriseadmeid õigesti kasutama ning rikkega seadmeid ära tundma.
• Tööõnnetuste vältimiseks tuleb kõigil asjasse puutuvatel osapooltel kinni pidada kehtestatud ohutusnõuetest ja -reeglitest.