Aina enam ettevõtjaid tunneb huvi õpipoisiõppe pakkumise vastu

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mürarikkas töökeskkonnas töötav töötaja.
Mürarikkas töökeskkonnas töötav töötaja. Foto: Tööinspektsiooni arhiiv

Enam kui pooled ettevõtetest huvitatud oma organisatsioonis õpipoisiõppe ehk töökohapõhise õppe pakkumisest, kuna näevad selles võimalust uue tööjõu saamiseks ning olemasolevate töötajate koolitamiseks. Suurima takistusena nähakse aga töökohapoolsete juhendajate puudumist ja samuti ei teata piisavalt, kuidas oma ettevõttes õpipoisiõppega alustada, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu läbi viidud küsitlusest.

Reaalselt on koostöös mõne õppeasutusega seni korraldanud õpipoisiõpet 17 protsenti küsitletud ettevõtetest.

„Küsitluse tulemused näitavad, et üha enam ettevõtete juhte näeb töökohapõhises õppes leevendust oskusliku tööjõu puuduse probleemile, kuid reaalsete tegudeni enamik neist veel ei jõua,“ kommenteeris Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Takistustena õpipoisiõppe läbiviimisel toodi välja ettevõtte-siseste ja vastava koolituse läbinud juhendajate puudumist. Lisaks on murekohaks vähene informeeritus õpipoisiõppe võimalustest ning suureks probleemiks on ka see, et õpipoiste juhendamine paneb teistele töötajatele suure lisakoormuse. Õppe- ja praktikaprotsessi läbiviimiseks tuleb töökohapõhine praktikajuhendaja vabastada tema põhitööst, mis eeldab täiendava tööjõu olemasolu. Samas puudub kindlus, et koolitatud töötaja hiljem samas ettevõttes jätkab.

„Ühe lahendusena on välja käidud juhendajate koolitusvõimalused ning juhendamistasu, et suurendada motiveeritust. Selleks, et õpipoisiõppega alustamine ei jääks infopuuduse taha, on Eesti Tööandjate Keskliit töökohapõhise õppe võimaluste tutvustamise ettevõtjaile tõsiselt ette võtnud, korraldades infotunde ja avades peagi ka veebilehe, kuhu kogume tööandjaile vajaliku infomaterjali kõik ühte kohta kokku,“ ütles Tamsar.

59 protsenti küsitlusele vastanud ettevõtetest tunnistas, et tunnevad pidevalt või sageli puudust kvalifitseeritud tööjõust. Kolmandik puutub tööjõupuudusega kokku vahetevahel. Ettevõtjad panustavad ka ise tööjõu järelkasvu – üle poole vastanutest teeb kutseõppeasutustega või ülikoolidega õppekavade arendamisel koostööd.

Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud küsitlusele vastas 92 ettevõtet. Enamike vastanud ettevõtete tegevusaladeks on töötlev tööstus, hulgi- ja jaekaubandus või ehitus.

Töökohapõhine õpe ehk õpipoisiõpe on kutseõppe tasemeõppe vorm, kus vähemalt 2/3 õppest toimub praktilise töö käigus ettevõttes ja ülejäänu kutseõppeasutuses. Õpe toimub kutseõppe õppekava alusel. Õpilane täidab töökohas juhendaja käe all tööülesandeid, mis aitavad tal saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid.

2016. aasta juuni seisuga õppis töökohapõhises õppes 937 õppurit. Kõige enam on õpipoisse tervishoiu ja sotsiaalteenuste valdkonnas, järgnevad kaubandus ja turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse valdkonnad. Tööstussektoris leidub enim õpipoisse mehaanikas ja metallitöötluses. Õpipoisiõppes õpitakse üle 40 erineval õppekaval 23 kutseõppeasutuses.

Küsitlus viidi läbi programmi „Praktikasüsteemi arendamine kutse- ja kõrghariduses sh õpetajakoolituse koolituspraktika“ ja „Kutsehariduse maine tõstmine, töökohapõhise õppe laiendamine“ (PRÕM) toetava tegevuse 8.2 „Praktilise õppe tähtsustamine ühiskonnas“ raames. Küsitluse läbiviimist rahastasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Tööandjate Keskliit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles