Kui aastaid tagasi kirjutas üks Valgamaalase noor ajakirjanik ühest väikest maakonna külast reportaaži, mille pealkiri oli «Elu on siin nõnda kole, et isegi teatrit pole», siis teataval määral ilmestab see üht maakanti küll. Eriti suuremast linnast tulijale, kes ehk imestab, kuidas inimesed sellises vaikuses ja rahus küll elada suudavad.
Tellijale
Juhtkiri: Kas (ääre)maal on vaikne?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti rääkis ka üks maal elav pere Valgamaalase ajakirjanikule, et Tallinnast külla tulevad sugulased esimesel päeval naudivad rahu ja vaikust, kuid teisel päeval kipuvad juba minema, sest see vaikelu muutub häirivaks – tahaks ikka mürtsu ja kärtsu ja maal polevat elul särtsu.