Kimalase talu peremees – mesilaste hingeelu ekspert

Ligi 30 aastat mesindusega tegelenud Rein Männiste mesilaspered, keda on 300 ringis, elavad korpustarudes, mida talus kohapeal ka valmistatakse. Tarud on paigaldatud laiali 22 kohta, enamik nendest metsa, kuid ka põldude äärde. Foto: Paul Poderat / Valgamaalane

Kimalase talus on mesilasi peetud juba mitu põlvkonda. Praegu on mesilasperesid 300 ringis ja nendelt saab aastas mett lausa tonnide viisi. Homme, avatud talude päeval, on sealgi väravad külalistele valla.

Kohtusime mesinik Rein Männistega tema Sangaste vallas asuvas talus, kus parajasti käis mee vurritamine. «Olen hiline meevõtja, hakkasin alles eile pihta,» kinnitas Männiste eelmise nädala neljapäeval. Kevadel oli mesinikul põhjust loota, et tänavu tuleb ülihea meeaasta, kuid nüüdseks on ta veendunud, et pigem keskpärane.

«Mais arvasin, et tuleb hakata tünne juurde ostma, kuid juba mai lõpp läks liiga kuivaks. Juuni ja juuli ei ole mesilastele mee kogumiseks üldse hea olnud, sagedasti tuleb vihma. Et mesilane saaks õielt mee kätte, peab vähemalt kaks-kolm päeva ja ööd olema vihmata ja sooja, et nektar tekkida saaks ning selle kontsentratsioon oleks selline, et mesilane seda korjata tahab. Vihm peseb õied lihtsalt puhtaks,» selgitas asjatundja.