Endised turbatootmisalad vajavad korrastamist

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Turbasammal. Foto on illustratiivne.
Turbasammal. Foto on illustratiivne. Foto: OVE MAIDLA/PM/SCANPIX BALTICS

Keskkonnaminister Marko Pomerants allkirjastas käskkirja, millega korrastatakse Euroopa Liidu kaasabil 2000 hektaril mahajäetud turbatootmisalasid, mis ei ole looduslikult taastunud.

Eestis on pärast kaevandamist maha jäetud turbaalasid ehk jääksoid ligikaudu 80, kogupindalaga 9800 hektarit. Tegemist on peamiselt pärandiga nõukogude ajast, mil ettevõtted lagunesid ning korrastamiskohustus jäi riigi kanda.

«Lisaks maastike visuaalsele rikkumisele avaldavad jääksood keskkonnale otsest negatiivset mõju – mahajäetud turbakaevandusalad emiteerivad olulisel hulgal CO2 ja on äärmiselt tuleohtlikud,» selgitas keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus.

Ta tõdes, et jääksoode iseenesest taastaimestumine on väga aeglane, sest alad on eelnevalt kuivendatud ning veerežiimi muutumise tõttu on need sood ka killustunud teistest loodusaladest. «Isegi 20–30 aastat pärast kaevandamise lõppu võib taimestik katta ainult mõne protsendi jääksoo pinnast, mistõttu on inimese sekkumine oluline.»

Taastatavad alad valiti välja koostöös Tallinna Ülikooli teadlastega, kes koostasid aruande, milles kirjeldati olemasolevat olukorda ning anti soovitused veerežiimi muutmiseks.

Looduses tehtavad tegevused on peamiselt paisudega veetasemete reguleerimine, vajadusel turbasammalde külvamine ning puurinde harvendamine või eemaldamine. Enamik taastatavaid alasid asub looduskaitsealadel ja riigimaal, mistõttu projekti tegevused eraomanikke oluliselt ei mõjuta. 

Lisaks eelneb veetasemete tõstmisele vastavate projektide koostamine ja avalikustamine ning vajadusel keskkonnamõju hindamine. Sellega seoses on mõjutatud isikutel võimalik oma ettepanekuid teha.

Tööd viib läbi riigimetsa majandamise keskus (RMK). Tööd looduses on plaanitud aastateks 2017–2020 ning 2023. aastani seiratakse aladel töö tulemuslikkust. Projekti eelarve on 5,8 miljonit eurot, millest riik eraldab 4,93 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi vahendeid ning RMK panustab 15 protsendi suuruse omafinantseeringuga.

Valgamaalt on taastatavate alade esialgses loendis Priipalu labidaturbakarjääride ala, mille pindala on 32,1 hektarit. "See asub Õru vallas, Priipalu külast umbes kilomeeter ja Sauniku ojast ligi pool kilomeetrit lääne suunas ning on osa põhja-lõunasuunalises Väikese Emajõe orundis olevast Priipalu soost,« täpsustas keskkonnaministeeriumi maapõueosakonna spetsialist Moonika Aunpuu.

Ala on siiski praegu nii-öelda kolmandas valikus, mis tähendab, et seal ei pruugi tööd toimuda. »Kui jääksoode korrastamise projektis plaanitav 2000 hektarit korrastusala saab kaetud vähem taastunud freesturbaväljadega, siis labidaturbaalasid, mis looduslikult paremini taastunud, ei korrastata," selgitas spetsialist.

Ta lisas, et kuna turbakarjäärid on hästi taimestunud, tuleb piirnevatele kraavidele rajada paisud nii, et veetase karjäärides tõuseks tervikute pinnani." Tõenäoliselt tuleb ka osa karjääride ühenduskraavidest sulgeda. See selgub pärast ala mõõdistamist. Soovitatav on tervikutelt puurinne raiuda ja puit välja vedada." (VM)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles