Kuidas turvaliselt rannas käia

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvitajad nautimas palavat suvepäeva ja rannavõlusid.
Suvitajad nautimas palavat suvepäeva ja rannavõlusid. Foto: Arvo Meeks

Ilmateade lubab nädalavahetuseks sooja suveilma ja päikest, mis meelitab randadesse rohkelt puhkajaid, kes saabuvad liiva ja merd nautima pikanäpumeeste suurte lemmikute – nutitelefonide, tahvelarvutite, sularaha ja autovõtmetega.

Seesami kahjukäsitlusosakonna juhi Ly Jõhviku sõnul on varaste lemmikuteks rahakotid, ehted, telefonid ja muud hinnalised tehnikaseadmed, mis võetakse randa kaasa ning jäetakse ujuma minnes hooleta.

«Kõige targem on randa kaasa võtta võimalikult vähe väärtuslikke esemeid ning riski hajutamiseks võiks sularaha ja kaardid eri kohtadesse panna,» ütles Jõhvik ning soovitas juba autot parkides kontrollida, et uksed-aknad kinni ning vargaid huvitav silma alt ära saaks.  

Päevitamiseks tasub end sisse seada rannavalve lähedusse ja kõik vähegi väärtuslik kavalalt ära peita. Lastega rannas käijad soovitavad väärisesemete peitmist mähkmetesse, nobenäpud meisterdavad peidupaikasid vanadest kreemipudelitest ja seest tühjadest raamatutest, sest üldiselt ei ole vargal aega raamatut lehitseda ega ka kreemituube avada. Kavalatest peidukatest on teada veel purgid, mida liiva alla kaevata, tühjad huulepulgad raha jaoks ja peidetud taskuga rannalinad.

«Peale varaste on telefoni vaenlaseks ka liiv, mille vastu aitab näiteks suletav, marjade külmutamiseks mõeldud kott. Kui kott on kindlalt kinni, saab selle liiva või rannalina alla peita,» jagas kavala nippi Jõhvik. «Matkapoodides on müügil ka veekindlad elektroonikat või dokumente vee eest kaitsvad kotid, millede hind jääb alla kümne euro.»

Levinud on valearusaam, nagu suudaksid inimesed ujuma või võrkpalli mängima minnes oma asjadel silma peal hoida. «Vargad on väga kiired ja suudavad märkamatult tegutseda ning vääriseseme kaotust märgatakse tihti liiga hilja,» sõnas Seesami kindlustuse ekspert ning soovitas alati seltskonnas kokku leppida, kes asju valvama jääb. 

Tihti ei aita ka inimese füüsiline kohalolek. «On olnud juhtumeid, kus väärisese on võetud tukastama jäänud päevitaja käeulatusest nii, et ohver ise arugi ei saa,» lisas Jõhvik ja soovitas hoolimata väsimusest raha ja telefonid kotti pista ning kott pea alla padjaks panna. «Kui aga õnnetus on juhtunud, tuleb sellest kohe politseid teavitada.» (VM)

EKSPERT SOOVITAB:

  • Võta randa kaasa võimalikult vähe väärisesemeid. 
  • Ära jäta kaasavõetud väärt kraami nähtavale kohale.
  • Leia kaval peidukoht oma varale.
  • Rahakoti asemel võta kaasa vaid vajalik kogus sularaha. 
  • Ära jäta hetkekski asju valveta. 
  • Võimalusel kasuta hoiukappi.
  • Rattaga randa minnes lukusta see kindlalt avalikku kohta.
  • Anna vargusest kohe teada hädaabinumbril 112.
  • Kui oled kindlustanud oma vara kindlustuslepinguga, tuleb vargusest teada anda ka kindlustusfirmale.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles