MRT ehk magnetresonantstomograafia magnetvälja ja raadiolainete kahjulikku mõju tervisele kardetakse asjata, sest uuring on mitmeid kordi turvalisem kui röntgenograafia või kompuutertomograafia. Uuringut teostakse vajadusel igas vanuses inimestele, sealhulgas lastele ning rasedatele.
MRT ehk magnetresonantstomograafia on uuring, mis võimaldab tugeva magnetvälja abil saada keha erinevatest piirkondadest ja elunditest kahe- ja kolmemõõtmelisi kujutisi. Mammograafi radioloogi Peeter Raudvere sõnul kasutatakse MRT-uuringut enamasti inimkeha kudede muutuste nägemiseks, mistõttu on see hea võimalus erinevate haiguste avastamiseks. «Kui röntgenograafia või ultraheliuuring ei anna tervisliku seisundi kohta piisavat informatsiooni, võib mõnikord abi olla just MRT-uuringust,» sõnas dr Raudvere ning lisas, et väga palju kasutatakse MRT-d just närvisüsteemi haiguste, kasvajate või vigastuste diagnostikas. Kuna MRT-uuring on kulukas ja keeruline, peab uuringut soovival patsiendil olema selge näidustus uuringu tegemiseks.
Kuigi MRT-uuring on täiesti valutu ning organismi rakkudele kahjutu, levib uuringu kohta mitmeid müüte, mistõttu patsiendid uuringut sageli kardavad. Raudvere selgitas, millised on levinumad MRT-ga seotud väärarusaamad.
Esiteks kardetakse, et uuringu ajal saab patsient suurtes kogustes röntgenikiirgust. MRT eelis muude uuringute, näiteks röntgeni või kompuutertomograafia, ees on see, et MRT ei kasuta röntgenkiirgust, mis võib kahjustada inimese tervist, vaid tervisele ohutut raadiosageduslikku kiirgust. «Uuringuga kaasneva kiirguse kogused on üsna väikesed, mistõttu võib uuringut kasutada igas vanuses inimeste, kaasa arvatud laste puhul,» sõnas dr Raudvere.
Samuti saab ümber lükata müüdi, et uuringut kasutatakse ainult aju jaoks. MRT-uuringut saab lisaks aju kuvamisele kasutada ka erinevat tüüpi kudede ja organite jaoks: on võimalik teha rinna-, veresoonte, erinevate kõhuorganite, luude ja liigeste uuringuid.
Uuringut ei kasutata ainult ainult vigastuste korral. Kuigi MRT-uuringut kasutatakse sageli luu- ja lihaskonna, sidemete ja kõõluste vigastuste korral, ei piirdu MRT võimalused vaid sellega. MRT juures on täheldusväärne see, et tänu probleemide visualiseerimisele saab sellega koguda rohkem informatsiooni haiguste ja seisundite mõistmiseks kui teiste uuringutega.
Levinud on ka müüt, et uuringut ei saa teostada inimestele, kelle kehas on ortopeedilised implantaadid nagu kruvid, plaadid või vardad. Dr Raudvere sõnul saab enamiku patsientide raviks kasutatavaid ortopeedilisi vahendeid, sealhulgas kunstliigeseid ja luudesse paigaldatavaid kinnitusvahendeid, näiteks kruvisid, plaate ja vardasid, MRT-uuringuga ohutult skaneerida. Sellegi poolest võib hädaolukordades, näiteks insuldi korral MRT-d teostada ka päev pärast ortopeedilist operatsiooni, kuid seda vaid juhul, kui implantaat on valmistatud titaanist või mõnest muust metallist, mis pole raud.
Ka rasedatele võib teha MRT-uuringut, kuid loote kiire arengu tõttu ei teostata uuringut tavaliselt raseduse esimesel trimestril. Kõigele vaatamata skaneeritakse rasedaid patsiente vaid tõsiste meditsiiniliste seisundite korral, kui MRT on patsiendi diagnoosimiseks ainus vahend. «MRT-uuring on minimaalse riskiga, kuid samas ei ole kindlaks tehtud, kas ja kuidas võib see kahjustada loodet. Lõpliku uuringule minemise otsustab ikkagi raviarst,» selgitas dr Raudvere.
Oma kogemusele tuginedes võib väita, et MRT-uuring ei ole ebamugav ega mingil viisil valulik. Kõige ebamugavam kogu uuringu jooksul on korduvad heliimpulsid, mis võivad kõrvad lukku ajada. Samuti võib uuringu käigus olemise ebamugavaks muuta see, et tuleb olla paigal ja mitte liigutada.