Abivahendite saamine peaks muutuma lihtsamaks

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustreeriv.
Foto on illustreeriv. Foto: Toomas Huik / Postimees / Scanpix

Sotsiaalministeerium valmistab ette määrust, millega lihtsustatakse abivahendite saamist ja tõstetakse mitme toote puhul riigi osalust. Näiteks ei ole määruse muutmise järel enam uue samasuguse proteesi saamiseks vaja korduvat arstitõendit ning tõuseb mitme abivahendi soodustus.

«Sotsiaalkindlustusametis tehtud töö ja ettevõtete kogemus uue süsteemiga kohanemisel on andnud olulist tagasisidet, millest tulenevalt oleme teinud esimesed täiendused abivahendite korraldusse,» ütles sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse.

«Nii abivajajate kui riigi jaoks tähendavad muudatused edaspidi vähem bürokraatiat ning kiiremat abi. Kui eelmistel aastatel oli augustiks paljude abivahendite võimaldamine juba tugevalt häiritud, siis praeguseks saame anda inimestele kindluse, et abivahenditega varustamises ei teki eelnevalt sageli tavaks olnud kuude- ja ka aastatepikkust ooteaega,» lisas ta.

Määrusesse plaanitavate muudatuste eesmärk on teha abivahendite saamise kergemaks, näiteks pole vaja enam korduvtõendit uue samasuguse proteesi, valge kepi või punktkirja varustuse saamiseks, välja arvatud juhul, kui muutub proteesi aktiivsusgrupp, ning täpsustatakse piirhindu ja -limiite, näiteks seisuraamide ja -tugede soodustus tõuseb seniselt 70 protsendilt 90ni ning labajalaortooside piirlimiit tõuseb kahe paarini aastas.

Veel plaanitakse täiendada üüritavate ja müüdavate abivahendite loetelu ning soodustustega abivahendite loetelu täieneb mitme tootega, näiteks lisanduvad silikoonist kannatoed.

Septembris jõustuma kavandatud muudatused on valminud koostöös abivahendite ettevõtete, puudega inimeste organisatsioonide ja sotsiaalkindlustusametiga. «Kohtusime muudatuste arutamiseks mitmel korral nii ettevõtete kui Eesti puuetega inimeste koja esindajatega. Kohtumistelt on jäänud kõlama, et me oleme ühel meelel uue korralduse mõistlikkuses ning suudame tekkivad mured lahendada,» sõnas Kuuse.

Asekantsleri kinnitusel tegeleb riik ka edaspidi abivahendite teenuse arendamise ja inimese jaoks mugavamaks muutmisega. «Oluliste küsimustena on laual, kuidas vähendada erinevate tõendite nõudeid ja lihtsustada abivahendite rentimist.»

Tänavu esimesel poolaastal sai riigi toel abivahendi üle 47 000 inimese, nende seas ligi 5000 last. Riikliku abivahendite süsteemi uus korraldus, mis koondab teenuse sotsiaalkindlustusametisse, hakkas kehtima selle aasta 1. jaanuarist. Abivajaja ei ole enam seotud maakondliku eelarve ega abivahendi vajajate arvuga ning kaotatud on senised ettevõtete teenusmahulepingud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles