Tõrvas kinni nabitud autovargad said karistada

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei pingutab liiklussurmade hulga vähendamise nimel.
Politsei pingutab liiklussurmade hulga vähendamise nimel. Foto: Rein Säinas / Valgamaalane

Eelmise aasta augustist alates käisid Valgevenest pärit autovargad viiel korral Eestis ning varastasid kuus ja üritasid varastada nelja sõidukit. Nüüd seisid mehed kohtu ees.

Mullu 26. augustist alates käisid 52aastane Ihar ja 48aastane German mitmel korral Eestis, eesmärgiga varastada vähemalt kümme sõidukit. Kuuel korral see õnnestus, neljal jäi vargus erinevatel põhjustel lõpule viimata. Meestel oli tehtud korralik eeltöö, mis tegi autode varguste ärahoidmise omanikele peaaegu võimatuks.

Ühel juhul kaasasid mehed ka 45aastase Larysa, kelle kaasabil varastati Tartust ühe ööga kaks sõidukit.

Sõidukite vargused ja varguse katsed pandi toime Tartus, Võrus, Viljandis, Pärnus ja Tõrvas.

Lääne prefektuuri kriminaalbüroo eriasjade uurija Priit Schvede sõnul valisid mehed sõidukid välja autode müügiga tegelevatelt internetilehekülgedelt. Samuti otsiti sõidukeid erinevatelt Eesti automüügi platsidelt.

Kuna müügikuulutuste kaudu oli võimalik teada saada sõiduki VIN-kood, kasutasid varguste toimepanijad selle ära. Interneti teel saadud andmetega valmistati juba eelnevalt sõidukitele võltsitud Valgevene tehnilised passid ning vajalikud kindlustusdokumendid.

Mitmel korral vaadati internetist välja sõidukid, mis ei olnud veel Eestis arvele võetud ja millel puudusid siinsed registreerimismärgid. Siis valmistati sõidukitele dokumendid Valgevene numbritele, mis olid varaste käsutuses. «Varaste isu oli suur: nende käest leitud märkmete kohaselt oli neil valmis vaadatud üle 10 sõiduki erinevates Eesti linnades,» selgitas Schvede.

Teades täpselt, millist sõidukit varastama tuldi, võeti kaasa vastavad vahendid, et sõiduki ukse avamine ja mootori käivitamine toimuks võimalikult kiiresti. Üldjuhul lõhkusid vargad robustselt sõiduki juhiukse lukustuse ja seejärel käivitasid mootori kaasa võetud seadmetega.

Kuigi peamine siht oli Jaapani ja Korea autode varastamine, olid neil kaasas ka seadmed teiste Euroopas toodetud sõiduki varastamiseks. Sellest, et vargad olid hästi ettevalmistunud ja võisid tegutseda ka nii-öelda käigupealt, andis kinnitust see, et neil oli kaasas mitu võltsitud Valgevene tehnilise passi blanketti, printer ja sülearvuti.

Kogutud andmed erinevates kriminaalasjades andsid aluse seostada mehi mitmete sõidukite vargustega Lääne- ja Lõuna-Eesti piirkonnas ning alates selle aasta veebruari lõpust algas töö nende kinnipidamiseks.

Ihar ja German peeti kinni tänavu 16. aprillil Tõrvas – kohe pärast seda, kui nad olid varastanud järjekordse sõiduki.

Kuna varaste käitumine on sellistel juhtudel alati ettearvamatu ja nad võivad järsult muuta oma liikumisteid, siis toimus isikute kinnipidamine Lääne, Lõuna ja Põhja prefektuuri ning keskkriminaalpolitsei (KKP) ühiste jõududega.

Pärnu maakohus mõistis kokkuleppemenetluses meestele kolmeaastase vangistuse, millest tuli reaalselt ära kanda neli kuud ja ülejäänud vangistus jäi tingimisi neljaaastase katseajaga. Lisakaristusena ei tohi mõlemad mehed kümme aastat Eesti riiki sisse sõita. Samuti konfiskeeriti meeste kasutuses olnud sõiduk.

Juba varem mõisteti meeste tegevusele kaasaitamises süüdi 45aastane Larysa, kes sai karistuseks kaheaastase vangistuse viieaastase katseajaga.

Selliseid põhjalikult ettevalmistatud autovargusi panevad Eestis peamiselt toime välisriikidest pärit kurjategijad, seetõttu on prokurör Helga Aadamsoo sõnul oluline osa karistusest just riiki sissesõidukeeld, mis tagab selle, et nad ei saa enam siia tulla oma tegusid toime panema. «Siiski ei välista see kahjuks võimalust, et uued kurikaelad tulevad siia õnne proovima ja seetõttu tuleb valvel olla nii politseil kui autoomanikel.»

«Sarnaste juhtumite puhul on inimestel väga raske oma vara kaitsta, kuna kõike ei saa ju endaga kaasas kanda. Selle kriminaalasja puhul saame rääkida konkreetselt ka kaaskodanike tänuväärsest käitumisest ja täname seda inimest, kellel oli julgust sekkuda otseselt varaste tegevusse, kui nad järjekordset sõidukit välja vaatasid.» ütles Schvede.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles