Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusringile liiklusseaduse eelnõu, millega selle koostajate hinnangul suureneks jalakäijate ja sõitjate liiklusohutus, paraneks liikluskultuur ja väheneks liikluseeskirjade mitmeti mõistetavus.
«Oleme Eestis seadnud eesmärgi kümne aastaga vähendada liikluses hukkunute ja vigastatute hulka vähemalt poole võrra. See ei juhtu iseenesest. Uue seadusega saavad eeskirjad selgemaks, suureneb ohutus ja vähendame taas paberimajandust,» põhjendas majandus- ja taristuminister Kristen Michal liiklusseaduse eelnõu vajalikkust.
Ohutuse tõstmiseks tuuakse liikluseeskirjas selgemalt välja nõue, et ülekäigurajale sõites peab jalgrattur või tasakaaluliikuri juht sõitma jalakäija tavakiirusega. Varasemalt tekkis olukordi, kus jalgrattur, nähes lähenevat autot, lisas kiirust sõidutee ületamiseks. See sundis autojuhte äkkpidurdusteks või möödapõigetele, mis pani ohtu nii ratturid kui autojuhid. Kiiruse alandamisega on juhtidel rohkem aega ja võimalusi veenduda manöövrite ohutuses.
Samuti muutub selgemaks autojuhtidel ühissõiduki raja kasutamine parempöördeks. Varasem sõnastus jättis võimaluse parempöörde tegemiseks tavareast üle bussiraja, kuid muudatuste kohaselt tohib sellises olukorras parempöörde teha vaid ühissõidukirajalt. Kehtima jääb nõue, et bussirajale tohib minna vaid vahetult enne pöörde tegemist.
Täpsustused tehakse ka erinevate sõiduvahendite liikluseeskirjadesse, et vältida mitmetimõistetavust. Jalgratta ja pisimopeediga võib sõita ainult jalgrattarajal, jalgrattateel või sõidutee paremas ääres. Tasakaaluliikur läheb Euroopa eeskirjade kohaselt liikumise abivahendi alla, mistõttu tohib sellega sõita ainult kõnniteel, jalg- ja jalgrattateel.
Kolme- ja neljarattalise mopeediga tohib sõita ainult sõiduteel, mis tähendab, et neljarattalised mopeedautod jalgrattateel sõita enam ei tohi.
Kaob ära ka algaja juhi tunnusmärgi – niinimetatud rohelise vahtralehe – kasutamise nõue. Enam ei kohustu autojuhid kasutama kaks aastat pärast esmaste juhilubade saamist algaja juhi tunnust.
Vahtralehe kasutamise võimalus jääb siiski alles, kui on soovi alustavast juhist märku anda. Koolituste kvaliteedi paranemise tulemusena ei nähta algaja juhi tunnusmärgil teisi juhte hoiatavat eesmärki. Algajale juhile jääb 90 km/h kiirusepiirang alles, kui juht sõidab 110 km/h kiirusega alas.
Täpsustatakse ka liikumispuudega või pimeda inimese transportimiseks parkimiskaardi kasutamise korda, millega püütakse vähendada invaparkimiskaardi väärkasutamist. Seaduse uus sõnastus lubab parkimiskohta ja -kaarti kasutada ainult vahetult liikumispuudega inimese transportimiseks.
Sellega välistatakse võimalused tõlgendamiseks, et autojuht läheb liikumispuudega või pimedale inimesele näiteks toitu või ravimeid ostma, mida tihti on invaparkimiskohtade hõivamisel põhjenduseks toodud.
Ettepanekute kohaselt võimaldatakse edaspidi valida omanikul sõiduki registreerimisnumbri kombinatsioon. Maanteeameti e-teeninduse kaudu on sõiduki omanikul võimalus tasuta valida maanteeametis olemasolevate registreerimismärkide seeria hulgast meelepärase kombinatsiooniga numbrimärk ning tellida see sobivasse liiklusregistri büroosse.
Eelnõu muudatustega soovitakse vähendada paberimajandust, loobudes mootorsõidukijuhi juhendaja või õpetaja tunnistuse paberil väljastamisest. Edaspidi tõendataks juhendamise või õpetamise õigust liiklusregistri andmete alusel, mistõttu puudub vajadus füüsilise tunnistuse väljastamiseks ja kaasaskandmiseks.