Pool sõidukites viibijatest riskib kaelatraumaga

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peatugi ei tohi olla nii madalal.
Peatugi ei tohi olla nii madalal. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Eile algas maanteeameti kampaania «Vali õige kõrgus!». Selle eesmärk on  sõidukijuhtide ja kaassõitjate teavitamine peatoe õigele kõrgusele reguleerimise olulisusest ja vale kõrgusega kaasnevatest tagajärgedest. Autoõnnetuse korral on peatoe ebaõige kõrguse tõttu väga suur risk saada surmavaid vigastusi või seljaaju trauma.

Kokkupõrkel paiskub inimese pea kineetilise jõu rakendumisel tahapoole. Kui peatugi asetseb madalal või peast eemal, ei taga see kaitset, vaid laseb peal liikuda liiga kaugele. Parima kaitse tagamiseks peab peatoe ülemine äär olema peast kõrgemal või vähemalt sellega ühel tasemel ning peatugi asetsema peale võimalikult lähedal. Sõites tuleb vältida ka kuklasse jäävaid metallist juuksekinniteid, mis võivad kokkupõrkel vigastada pead.

Eesti on Euroopas esirinnas seljaaju traumade poolest, neid esineb Lääne-Euroopa riikide keskmisega võrreldes kolm korda rohkem.

«Eesti seljaajutraumade statistikas on enim fikseeritud kukkumisest (41%) ja liiklusõnnetusest (29,4%) saadud traumasid, kuid vanusegrupis 20–29 eluaastat on just liiklusõnnetustes (60%) saadud ränk vigastus kõige domineerivam,» leiab Tartu Ülikooli kliinikumi neuroloog Liis Sabre oma doktoritöö tarbeks tehtud uurimuses.

Eesti Uuringukeskuse 2016. aasta küsitluse tulemustest ilmneb, et elanike teoreetilised teadmised peatoe õige reguleerimise kohta autosõidul on oluliselt paremad kui nende praktiline rakendamine.

Kuigi ohutu peatoe asendiga oli kursis kolm neljandikku vastajatest, ei reguleeri ligi pooled neist seda võõrasse autosse istudes õigesse asendisse ning kaasreisijate peatoe asendile ei pööra tähelepanu ligi 60% autojuhtidest. Kõiki sõitjaid arvestades paiknes 2016. aastal Eestis peatugi õiges asendis ainult 53%-l.

«Igaüks meist saab aidata kaasa  liiklusõnnetustega kaasnevate tagajärgede vähendamisele. Üks väike liigutus, seadistamaks peatuge enda pikkuse järgi, võib päästa surmast või ratastoolist,» ütleb maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.

Et inimene saaks kinnitust, kas tema autos on peatoed korrektselt reguleeritud, avab maanteeamet peatoekampaania veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedias spetsiaalse rakenduse ning annab kõigile sinna ülesse laetud esi- ja  tagaistmel tehtud fotodele teemast lähtuva tagasiside. Maanteeameti peatoe reguleerimise vajalikkusele keskenduv kampaania  «Vali õige kõrgus!» kestab 18. septembrini.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles