Kutsumata külaline Koikküla metsatalus sundis perenaist oma kahtlustäratava käitumise ja pealetükkiva olekuga ettevaatusele ja ajendas juhtumist politseid teavitama.
Hommikune külaline ei äratanud usaldust
1. september 2016, 07:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«29. augustil kella 10.10 ajal sisenes Taheva vallas Koikkülas meie metsatallu koputamata üks naisterahvas. Istusime just hommikul söögilauas: kaks väikest poissi ja ema. Nägin küll silmanurgast, et keegi läks hoovi poolt aknast mööda, aga kuna mees oli kahe sõbraga kalal, arvasin, et nad on juba tagasi ning ei pööranud sellele erilist tähelepanu. Pealegi ei kuulnud ma ka koera haukumas,« rääkis naine.
Korraga tõmmatud uks lahti. «Võõras naine astus kööki sisse, tõmbas ukse selja tagant kinni ja hakkas vene keeles rääkima. Väitis end olevat eksinud seeneline. Küsis, kuhu jääb Läti ja ütles, et on Apest, mis jääb meist ikka pea 40–50 kilomeetrit eemale.»
Aga see oli alles algus. «Juhatasin ta kiiresti majast välja, kuna mustlasevälimusega naise käitumine oli kohe alguses kahtlane. Peale selle, et ta sisenedes ei koputanud, vaid astus kohe majja, ei vaadanud ta rääkides mitte otsa – pilk käis hoopis uurivalt ruumis ringi. Maja ees terrassil soovitasin tal lihtsalt asfaldini minna ja näitasin suuna kätte.» Selle asemel, et viidatud suunas minema hakata, proovinud naine aga uuesti majja siseneda.
Külaline usaldust ei äratanud
«Hakkasin ise ees värava poole astuma, aga naine proovis uuesti majja pääseda – seekord sooviga vett saada. Seepeale palusin väga konkreetselt, et ta silmapilk lahkuks,» seletas naine. Veel kinnitas rääkija, et tavaliselt ta nii umbusklik ei ole, kuid teise osapoole käitumine ja jutt olid kummalised.
Kutsumata külalise välimus viidanud mustlasrahvusele. Umbkaudu keskealine naisterahvas oli keskmist kasvu, natuke täidlasema kehaehitusega ja mustade umbes õlgadeni juustega, mis tagant kinni pandud. Seljas oli naisel sel päeval tume, krae ja eest mõne nööbiga T-särk, jalas dressipüksid ja roosa-lillavärvilised tossud.
Kaasas olnud tal suur valge plastmassist ämber, kus sees mõni kukeseen ja nuga – asjad, mis justkui tõesti viidanuks seenelisele. Aga et seeni oli rikkaliku seeneaja kohta panges vähe ja et naine väitis enda Apest olevat, jättis kogu olukord mitteusaldusväärse mulje. Seepärast otsustas pereema ka lähimat naabrit teavitada ja teise naabri, kes pidevalt kohapeal ei ela, majapidamise üle vaadata.
«Pärast alles mõtlesin, et meil oli kaks autot õue peal ja külaliste asjad olid saunas. Ma ei teadnud, kus on nende rahakotid, sest vee peale minnes nad neid kaasa ei võta. Ja ma ei teadnud ju ka, kui kaua naine õue peal viibis,» tunnistas ta.
Õnneks jõudnud mees sõpradega kalalt tagasi, koos istuti autosse ja sõideti naabri eluaset kontrollima. «Kui kruusateed pidi sõitsime, nägime seda naisterahvast minemas maantee poole. Kas teda võis olla kusagil auto ootamas, ma ei tea, kuid teisiti ta nii kaugele tulla ei saanud.»
Turvasüsteem vedas alt
«Teavitasin ka politseid igaks juhuks, sest minu hinnang olukorrale oli, et tuldi halbade kavatsustega: kas oli eesmärk teha luuret või vaadata, kas midagi näppu jääb. Politsei oli juhtumist väga huvitatud, küsitles ja palus ka turvakaamera salvestist,» kinnitas ehmatava kogemuse üle elanud naine.
Talus on tõesti turvasüsteem, kuid salvestist nad anda ei saanudki, nagu naine kahetsusega väitis. Kontrollimisel ilmnes, et 3. juuli tormi ajal lahtiühendatud juhtmete tõttu mingil põhjusel salvestamist ei toimunudki. «Nagu Murphy seadus,» tõdes naine. «Olin kindel, et saan naise pildi võtta salvestiselt. Nüüd saan küll näha otse kaamerapilti, kuid salvestatud ei ole. Hea, et nüüdki avastasime.»
Ta nentis, et lihtsalt kahtlustuse ja sisetunde pealt ei saa ju inimest kinni pidada. «Aga käitumisel ja käitumisel on vahe, ning otsustasime, et teavitama juhtumist peaks, sest on ju ka vanemaid ja üksikuid inimesi ja kui tuleb võõras jutuga, et on kaugelt ja eksinud, paljud usuvad,» põhjendas naine, miks teavitas loost vallavalitsust ja politseid ning lisas sündmuse kirjelduse sotsiaalmeediasse. «Kindlasti on inimesi, kes on usaldavamad kui mina.»
Politsei pressiesindaja Maria Gonjak tõdes, et juhtumeid, kus maja ümber nähakse võõrast inimest uudistamas, tuleb ikka ette. Reeglina sagenevad teated sellistest majaelanikes kahtlust äratavatest sündmustest kevaditi, kui kogu elu väljas vilkamaks muutub.
«Harvemad on aga juhtumid, kui uudistaja lausa tuppa jõudnud on. Kahjuks tuleb tõdeda, et sellistel võõrastel uudistajatel on sageli mitte kõige õilsamad kavatsused ja eesmärgiks leida majapidamisest midagi väärtuslikku,» kutsus ta üles valvsusele.
Samas lisas Gonjak, et küll aga ei saa kindlasti välistada, et tegu ongi võõras kohas eksinud inimestega, kes teejuhatust või muud abi vajavad. «Kui tuua aga küllakippujate juures välja mingi käitumismuster, siis sageli ongi neil oma liikumiste põhjendamiseks olemas mõni niinimetatud legend – kas uuritakse võimalust osta näiteks vanametalli või mõnda aiasaadust.»
Politsei soovitab
«Kutsumata külalise puhul tuleks majaelanikul esmalt välja selgitada, mis asjaoludel võõras tema territooriumile tulnud on ning kahtluse korral hoida esiti ka ohutut distantsi. Oma territooriumil on majaelanikul õigus kutsumata külalist ka pildistada,» andis Gonjak esmased juhised.
Politsei soovitused sellistel puhkudel on esmalt kindlustada, et kutsumata külaline väga kergelt teie õue ei pääseks. Selleks peaks maja ümber olema korralik aed ning väga heaks abimeheks oleks aias lahtiselt jooksev koer.
«Kindlasti tuleks hoida häid suhteid naabritega ning leppida kokku omavaheline tihe infovahetus, et millegi kahtlase märkamisel sellest kohe ka teada antakse. On olnud juhtumeid, kui naaber on kõrvalhoovis küll kahtlast tegevust märganud, kuid arvanud seepeale, et küllap on tegu olnud omade inimestega ning jätnud tegevusele reageerimata,» tõdes politseametnik.
Ta lisas, et kui inimene on aga jõudnud juba elumajja, tuleks hoolitseda selle eest, et väärtuslikke esemeid, nagu näiteks rahakott, telefon, võtmed, ei hoitaks ukse juures ja sisenejale käesirutuse kaugusel. Hinnalisemad esemed peaksid võõra silma alt varjatud olema nii eluruumides kui ka hoovis.
«Tööriistad ja muu aiatehnika, mille saaks hõlpsalt kätte haarata ja minema kõndida, peaksid olema hoiustatud selliselt, et ei oleks väljas kurjade kavatsustega võõrast ahvatlemas,» rõhutas Gonjak.
Kui keegi aga märkab enda või naabri hoovil võõrast inimest kahtlaselt askeldamas või uudistamas, palub politsei sellest teada anda infotelefonil 612 3000.