Kuigi Kagu-Eesti riigikogulased pidasid tõenäoliseks, et president parlamendis valimata jääb, pakkusid sealsed hääletused neile üllatusi.
Presidendivalimised riigikogus üllatasid ka saadikuid
5. september 2016, 10:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Usun, et see oli pea kõigile riigikogu liikmetele paha üllatus, et president parlamendis valimata jäi,» arvas reformierakondlane Meelis Mälberg. Ta lisas, et kuna loodeti president riigikogus ära valida, ei ole erakond väga palju isegi mõelnud, et peaks vaeva nägema valimiskogu liikmete häälte võitmise nimel. «Suur töö on ees.»
See muidugi seab kahtluse alla mitme reformierakondlase varasema jutu, et riigikogus on erakonna kandidaat Siim Kallas, aga valimiskogus Marina Kaljurand.
Keskerakondlase Heimar Lengi sõnul pakkusid presidendivalimised riigikogus talle väga palju üllatusi. Eelkõige tulnud talle üllatusena halb koostöö Reformierakonna ja teiste erakondade vahel.
Koostöö veidi logises
Ka Külliki Kübarseppa Vabaerakonna fraktsioonist üllatanud kõige enam see, et erakonnad omavahel mitte kuidagi sisulisi läbirääkimisi ei pidanud. "Oleksin oodanud ühiselt presidendi järgmise viie aasta väljakutsete kaardistamist ja vastavalt sobiva kandidaadi leidmist."
Riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) parlamendifraktsiooni juht Priit Sibul kinnitas, et kohati logisev koostöö reformierakondlaste ja sotside vahel oli eriti üllatav.
Mälberg aga mõnest häälest, mis esimeses hääletusvoorus Eiki Nestoril kokkuleppest olenemata saamata jäi, suurt numbrit ei tee. «Teises voorus ju kokkulepped pidasid.»
Ka sotsiaaldemokraadist parlamendisaadikul Kalvi Kõval reformikate suhtes enda sõnul esimeses hääletusvoorus toimunu tõttu okast hinges polevat. «Meile oli üllatav hoopis see, et ei Keskerakond ega IRL ei proovinud kompromissi teha. Mitu nende saadikut ütles, et neil polegi huvi, et president riigikogus ära valida saaks.»
Seevastu Lenk kinnitab, et nende taha ükski kokkulepe ei jäänud. Suure üllatusena tõi ta aga välja sellegi, et nii suur osa saadikuid mõnes voorus hääletamata jättis. «See on lausa mitteriigimehelik.»
Politoloog Rein Toomla sõnul pole aga see, et enam kui 30 riigikogu liiget otsustas kahe viimase kandidaadi vahel valiku tegemisest üldse loobuda, ajalugu meenutades üllatuslik.
Ka muus osas Rein Toomlat riigikogus toimunu ei üllatanud. «Kui ülesseadmiseks antud allkirju – Jõks 21, Nestor/Kallas 45 ja Reps 27 – aluseks võtta, tulemused vooruti erinesid. Kuid ühelgi juhul mitte niivõrd, et keegi saanuks enam kui kümmekond häält vähem või rohkem või keegi oleks osutunud valituks juba Riigikogus.
Aimatav oli Toomla sõnul ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) otsus hääletada teises voorus Repsi poolt.
Tartu Ülikooli võrdleva poliitika õppetooli juht Vello Pettai ütles samuti, et see, kuidas riigikogus presidenti valiti, oli ootuspärane. «Kõik jäid oma lemmikute juurde, sest kellelgi polnud põhjust kompromissile minna. Võnkumisi Nestori ja Kallase tulemustes ma ei võtaks väga tõsiselt. EKRE kõrvalepõige Mailis Repsi taha oli lihtsalt selleks, et pareerida Jõks.»
Ka EKRE parlamendifraktsiooni liige Uno Kaskpeit kinnitas, et presidendivalimine riigikogus igati ootuspäraselt kulges ja see annab EKRE-le võimaluse seada valimiskogus kandidaadiks oma esimees Mart Helme. «Usun, et ta seal ka ära valitakse.»
Kui suurt tööd EKRE valimiskogus Helme presidendiks valimise nimel teeb, Kaskpeit öelda ei osanud. «Ülesseadmiseks vajalikud 21 häält on minu teada juba olemas.»
Teiste erakondade esindajad Helme šansse kuigi heaks ei pea. «On kolm kandidaati, kellel suurem võimalus ära valitud saada: Allar Jõks, Mailis Reps ja Siim Kallas,» kinnitas Priit Sibul. Ta tõdes sedagi, et Jõksil on IRLi valimiskogus paremad võimalused kui riigikogus. «Oli ju IRLil kohalikel valimistel parem tulemus kui riigikogu valimistel.»
Rasked kolm nädalat ees
Et Jõksi võimalusi presidendiks saada veelgi parandada, teeb IRL Sibula sõnul lähinädalatel ka tublisti tööd. «Usun, et lähinädalad tulevad väga intensiivsed kõikidele erakondadele.» Sama usub Kübarsepp.
Ka Kalvi Kõva kinnitas, et kandidaadid peavad veel palju ringi käima ja end tutvustama. «Mingit sunnimetoodikat aga meie poolt kindlasti ei ole.»
Lenk aga kardab, et valimiskogu liikmeid siiski pressing ootab. «Algab üks suur katuseraha pakkumine. Saan ka aru vallavolinikest, kes end mõjutada lasevad: nad tahavad, et elu kodukandis paremaks läheks. Samas leian, et aumees peab jääma erakonnale ja tema kandidaadile truuks.»
Samuti võib lähiaeg tuua tema sõnul kaasa rohkesti musta pesu pesemist. «Pole ime, kui kuuleme näiteks Jõksi või Kaljuranna kohta midagi üllatavat.» Nimelt ei saavat Lengi sõnul Kaljuranda veel maha kanda. Sama arvas ka Sibul.
Uute kandidaatide lisandumisse valimiskogus enamik saadikuid, kellega kõnelesime, ei usu. Seevastu Lengi sõnul võivat nende sekka lisanduda nii Indrek Tarand, Marju Lauristin kui Alar Karis.
Kübrasepp tõdes, et kandidaatide hulk ja isikud pole kaugeltki selged. "Oluline eelis langeb sellele kandidaadile, kes ei aja segamini presidendi institutsiooni valitsusjuhi omaga."
Kõige reaalsem on Lengi sõnul siiski, et Reformierakonna kandidaat – seega siis Kallas – presidendiks valitakse. «Mailis Reps on küll väga optimistlik ja tubli, aga tal võib siiski raskeks minna hääli kokku saada.»
Ka Pettai usub, et Kallas läheb jõuliselt võidu peale. «Aga väga palju oleneb sellest, kes tuleb teisele kohale ning läheb seega viimasesse vooru. Kui see on Kallasele tugev alternatiiv, siis võib Kallas kaotada.»
Rein Toomla oli ettevaatlikum. «Muidugi peavad erakonnad suutma kokku leppida, kuid võimalikke kombinatsioone on päris mitu. Ilmselt kõige raskemaks saab erakondadel nende delegaatide veenmine, kes ei kuulu ühtegi erakonda.»