Plaanid Restu veskiga on veel ootel

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otepää looduspargi territooriumile jääv Restu paisjärv on küllalt kalarikas, peamiselt saab seal kalameeste andmetel ahvenat ja haugi.
Otepää looduspargi territooriumile jääv Restu paisjärv on küllalt kalarikas, peamiselt saab seal kalameeste andmetel ahvenat ja haugi. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Restu vesiveski paisjärvega asub Restu külas Väikese Emajõe ülemjooksul 69 kilomeetri kaugusel jõe suudmest.

Veski ajalugu ulatub vähemasti niisama palju ajas tagsi, kui läheduses oleval mõisal, mille koosseisu ta kuuluski. Restu mõisa veski on olemas olnud vähemalt juba 15. sajandist alates, olles osa kompaktsest mõisakompleksi majandushoonete rühmast.

Esmaseid teateid veskist on aastast 1499, seoses mõisa müügiga. Järjepidevust tõestab ka Veskivaramu veebilehelt loetu, et umbes 1684. aastast on säilinud Rootsi restitutsiooniperioodi kaart, kus on märgitud mõisahoone lähedusse vesiveski, jõgi ja laiad põllumassiivid. Vesiveski tingmärk on sel kaardil punane punkt, mille sees vesiratast meenutav rist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles