Valga ja Valka juhid näevad alkoturismis ka positiivset poolt

Eesti piiri lähedale Raiņa tänavale kerkiv järjekordne pood pakub Valka linnajuhi Vents Armands Krauklise kinnitusel lisaks alkoholile linnarahvale ka mitmesuguseid teenuseid. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Valka linnajuht on kindel, et alkoturism teeb head nii Valkale kui Valgale. Valga linnapea näeb olukorras kaht vastandlikku külge.

«Olen kindel, et see on hea mõlemale poolele, nii Valkale kui Valgale,» ütles Valka kihelkonnaduuma esimees Vents Armands Krauklis. Ta nägi siia alkoholi ostma tulevates inimestes eelkõige majanduse, mitte tervise valdkonna küsimust.

«Peamiselt ei ole need inimesed Valgast. Nad on igalt poolt Eestist – teame, et paljud tulevad Tallinnast. Ja mitte ainult eestlased, vaid soomlased ka. See on hea võimalus kõigile Valka ja Valga väikestele äridele. Peame seda olukorda kasutama,» ütles Krauklis.

Krauklise sõnul on küsimus selles, kas nendele inimestele on pakkuda ka teisi poode ja teenuseid. Olukorda tuleb tema hinnangul kasutada, kuna nii palju inimesi spetsiaalselt siia tulema saada pole lihtne.

«Kui reisid 150 või 200 kilomeetrit, oled sa valmis mitte ainult alkoholi ostma. Oled väsinud ja arvan, et oled valmis tegema midagi muud: minema restorani, vaatama huvitavat näitust või mängima mõnd mängu. Küsimus on, kas oleme valmis neid võimalusi pakkuma. Kahju on, et veel ei ole, aga see on hea tulevikuvõimalus.»

Alkoholipealinna kuvand ei häiri

Selles, et kaksiklinna liigselt alkoholiga seostama hakatakse, ta probleemi ei näinud. «Paljud inimesed Lätis ütlevad, et Valka on Läti alkoholikaubitsemise pealinn, aga see situatsioon ei ole meie loodud. Selle on loonud Läti ja Eesti poliitikud. Aastaid oli Tallinn soomlastele alkoholipealinn – ja mis siis? Kas inimesed arvavad, et Tallinn on halb koht? Olen kindel, et mitte.»

Aktsiisitõusu pidas Krauklis Eestile õigeks otsuseks, sest kuigi riik kaotab mingi hulga raha, kompenseerib selle siiski jätkuvalt suur Soome alkoturistide hulk.

Lätis ta aga sama võimalust ei näinud. «Lätil oleks võimatu teha sama otsust, kuna me ei ole Soome naabrid. Lätis on siiani suur hulk turust illegaalne alkohol Valgevenest, Venemaalt, eriti maapiirkondades. Kui me teeks alkoholi kallimaks, muutuks tume turuosa suuremaks ja me ei saaks raha eelarvesse.»

Linn saab tema sõnul omalt poolt vaid ettevõtjatega arutelusid pidada, sest Lätis ei pea ettevõtja omavalitsust uue poe loomisest isegi informeerima. Siiani on Valka linn püüdnud ettevõtjaid mõjutada müüma mitte ainult alkoholi, vaid pakkuma ka teenuseid.

«Mul on hea meel, et need arutelud on olnud edukad, sest näiteks piiripunktis on uus hostel, see on hea mõlemale poolele. Kesklinnas vana piimatehase krundil avame oktoobris uue alkoholipoe, omanikud on jälle Eestist. Vestluste järel investeerivad nad nüüd uude turgu, avalikesse tualettidesse ja see annab ühiskonnale rohkem häid teenuseid,» ütles Krauklis.

Alkoturistid käivad kohalikus muuseumis

Valga linnapea Kalev Härk ütles, et igal mündil on kaks poolt ja ei saa öelda, et tekkinud olukord oleks lõpuni halb või hea. «Negatiivne pool on, et alkoholism kui selline on muutunud reklaamiargumendiks meie linnade tutvustamisel. Selle üle kindlasti ei taha rõõmustada.»

Samuti tõi ta välja, et kuna Läti taarasüsteem on vähem arenenud kui Eestis, on tunda ka mõningast rohkemat prügistamist, kuna odavate jookide taara tuuakse pigem Eesti poolele ja see kipub prügikaste ja linnaruumi reostama.

Samas ütles Härk, et töökohtade loomine ja majanduslik aktiivsus on kohalikule elule kasulik. Tema sõnul on näiteid, et turistid külastavad kohalikke asutusi. «Teame, et need inimesed käivad poodides ja nad külastavad näiteks meie muuseumi. Soome bussigrupid on leidnud meie isamaalise kasvatuse püsiekspositsiooni – sellised õhkõrnad märgid on.»

Ka Härk ei näinud võimalust, et linn saaks piirikaubandust takistada. «See tähendaks sellisel juhul ka piiride sulgemist, mida mitte kuidagi ei tahaks. Kuvandit muuta saab ikkagi muu tegevuse ja tööstusega, mitte millegi ärakeelamisega.»