Meelis Linnamägi

Meelis Linnamägi Foto: Valgamaalane

1. Miks kandideerite Riigikokku?

Olen kogu elu elanud ja töötanud Valgamaal ning vedanud siin keskkonnakaitse ja regionaalarengu projekte. Nende projektidega olen loonud puhta joogivee ja ühiskanalisatsiooniga liitumisvõimaluse Valga, Puka, Sangaste, Tõlliste, Karula, Taheva, Hummuli, Tõrva ja Helme elanikele. Lisaks on loodud puhkamis- ja sportimisvõimalused Valga linna elanikele Pedeli virgestusalal.
Euroopa Liidu projektid koos Läti partneritega on olnud edukad Valgamaa ja Valga linna tutvustamisel turismisihtkoha ja investeerimispaigana. Olen ettevõtjana tegelenud tori tõugu hobuste kasvatamisega ning ehitus- ja maatööd armastava inimesena olen oma kätega üles ehitanud turismitalu Valgamaal.
Minu eestvedamisel on Kagu-Eestisse asutud rajama töökohtade loomiseks olulisi logistika ja innovatiivse energiatõhusa ökoloogilise hoone kompetentsikeskusi.
Kõige südamelähedasemaks saavutuseks pean koostöös Tartu Ülikooliga ehitatud Eesti esimest ülimalt energiatõhusat passiivmaja – Valga lasteaeda Kaseke. Olen koostanud ka Otepää lasteaia Pähklike energiatõhusa rekonstrueerimise rahastamistaotluse.
Mulle on oluline anda oma panus ka Eesti riigi juhtimisse, milleks oman mitmekülgset haridust ja pikaajalisi töökogemusi. Usun, et suudan muuta elu Eestis paremaks ning põlise Valgamaa elanikuna ei unusta ma kunagi kodukoha huvisid.

2. Kas sellised väikesed maakoolid nagu Puka keskkool ja Tsirguliina keskkool peaksid muutuma põhikoolideks ja miks?

Olen ise töötanud kolm aastat Puka keskkoolis arvutiõpetuse, bioloogia, geograafia ja keskkonnakaitse õpetajana. Gümnaasiumiastme ühes klassis oli siis vaid kuus õpilast, kuigi põhikooli klassides oli 17–25 õpilast. Õpilased ise ei soovi tihti õppida sellistes väikestes gümnaasiumides ning püüavad pigem minna linnagümnaasiumidesse ja kutseõppekeskustesse.
Demograafiline prognoos näitab kahjuks pidevat laste arvu vähenemist. Ei piisa poliitikute soovist hoida maagümnaasiume, kui neis enam õpilasi ei ole. Regiooni arengu huvides on see, et meil oleks tugevad gümnaasiumid ja kutseõppekeskus regiooni tõmbekeskustes. Vastasel juhul lahkuvad lapsed kogu regioonist ning on Kagu-Eestist jäädavalt läinud Tartusse või Tallinna.

3. Kuidas suhtute euroliidust väljaastumisse?

Olen ise aastaid kokku puutunud ülepaisutatud euroliidu bürokraatiaga, kuid leian siiski, et Euroopa Liit on väga vajalik, et maailma konkurentsis edukas olla. Eesti heaolu ja maksude laekumise tagavad maailmaturul edukad Eesti ettevõtted ning suur Euroopa ühisturg. Oleks äärmiselt lühinägelik loobuda sellest suurest turust ja Euroopa Liidust välja astuda. Sellele järgneks paratamatult majanduslik allakäik, elatustaseme ja sotsiaaltoetuste langus Eestis.
Meil on aga võimalik Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel aktiivselt osaleda seda enam, et tänu edukale riigieelarve kulude kontrollile on Eestil kõrge maine ning meid kuulatakse tähelepanelikult. Euroopa Liitu ja teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulumine on väga oluline ka Eesti julgeoleku tagamiseks.

4. Kuidas suhtute ettepanekusse keelata välismaalastele maa müümine?

Arvestades meie euroliidu keskmisest veel madalamaid sissetulekuid, on minu arvates igati õiglane piirata praegu maa müüki välismaalastele. Maa on väga oluline ja piiratud strateegiline ressurss, mille kasutamine ei tohiks väljuda Eesti elanike kontrolli alt. Maailma kasvava elanikkonna ja kliima soojenemise tõttu on Eesti põllumajandusel ja metsamajandusel suur perspektiiv.

5. Mil moel vähendate inimeste ärakolimist Valgamaalt ja Eestist?

See on mulle põlise Valgamaa elanikuna ja Eesti patrioodina isiklikult väga valus teema, mille lahendamiseks ei ole kiiresti toimivaid meetmeid. Kuid Valgamaa juhid on selleks viimastel aastatel ka palju teinud, viies Euroopa Liidu toetuste abil ellu investeerimisprojekte, mis parandavad elukeskkonda ja soodustavad ettevõtlust.
Koolide, spordihoonete ja lasteaedade rekonstrueerimine kõige kaasaegsemate tehnoloogiatega annab noortele sõnumi, et nende eest hoolitsetakse ning neid oodatakse siia tagasi. Ka minu eestvedamisel loodud logistika ja innovatiivse energiatõhusa ökoloogilise hoone kompetentsikeskused tutvustavad Valgamaad kui edumeelset regiooni, kuhu tasub investeerida ja tööle tulla.
Valga linn on kehtestanud ka Väike-Laatsi tööstuspiirkonna detailplaneeringu ning rajanud sinna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ja asfalteerinud juurdepääsutee. Ettevõtjatel on võimalik tulla ja rajada soodsalt oma tootmisbaas. Mul on kogemus, kuidas Soome ettevõtjaid julgustades ja informeerides otsustasid nad oma elektroonikaettevõtte tootmise ka Valka tuua.
Sellist tööd potentsiaalsete investoritega plaanib Isamaa ja Res Publica Liit teha oluliselt tõhusamalt kogu riigis. Niiviisi tekivad meil kõrgemapalgalised töökohad ja inimesed saavad jääda Valgamaale ja Eestisse.

6. Kas lubate seista Valga–Võru–Koidula rongiliikluse käivitamise eest?

Olles mitu aastat tegelenud Valga kui logistikakeskuse arendamisega, olen hästi kursis raudtee arengu perspektiividega. Kahtlemata seisan ma Valga–Koidula ja sealt edasi Venemaa ning Kaug-Ida rongiliikluse arengu eest. See aitab kaasa ettevõtluse ja Valga arengule ning töökohtade tekkele.

7. Mida peaks tegema, et Valga haiglasse saada tööle uusi arste?

Sarnaselt koolidega on haiglate probleemiks vähenev elanike arv regioonides ning seetõttu väheneb ka tulubaas. Arstid aga vajavad teatavasti kvalifikatsiooni säilitamiseks teatud arvu patsiente, keda maakonnahaiglates kipub nappima.
Lõuna-Eesti haiglad peaksid võrgustuma ja tegema koostööd. Nii saaks üks kõrge kvalifikatsiooniga arst töötada mitmes haiglas. Selleks saab mõnel juhul kasutada interneti abi, mõnikord vedada patsiente organiseeritult arsti juurde või tuua arst tööle mitmesse haiglasse. Viimasel juhul tuleb arstile muidugi hüvitada sõidukulud ning teha süsteem talle võimalikult mugavaks ja paindlikuks.
Ma arvan, et rahast olulisem on tippspetsialistide jaoks see, et haigla juhtkond tõestab talle tegudega, et ta on oodatud. See tähendab kõikide pisiasjade lahendamist, et arst saaks pühenduda oma kutsumusele ning aidata patsiente. Et arst ei peaks oma kallist aega kulutama näiteks sobiva töökostüümi ega -jalanõude otsimisele, pitsati hankimisele, tõrkuva arvuti taga istumisele ja paljudele muudele tehnilistele pisiasjadele.
Kui haigla juhtkond suudab luua sellise kaasaegse töökeskkonna ja toetab ka vaimselt, siis tulevad ka Valga haiglasse tööle uued arstid.
Noored arstid aga vajavad lisaks erilist toetust vanemate kolleegide poolt, pidevat võimalust õppida ja tegeleda keeruliste juhtumitega, käia haigla kulul koolitustel. Vanemad arstid peaksid saama pidevat lisatasu noorte juhendamise eest, et nad oleksid motiveeritud lubama keerulisi protseduure ka noortel sooritada.
Noortel inimestel on üldse teistsugune ellusuhtumine kui nõukogude aja autoritaarse juhtimisega harjunud vanematel inimestel. Noored hindavad tänapäeval väga kõrgelt isikuvabadusi ja demokraatlikku juhtimissüsteemi. Ja avatud maailmas konkureerime me võimekate noorte pärast teiste riikidega. Kui meil on loodud kaasaegne juhtimissüsteem ja töökeskkond, siis jäävad noored parema meelega siia tööle, sest lisaks kõrgele palgale on väga oluline ka rahvuslik kultuurikeskkond ja emakeeles töötamise võimalus.

8. Kas olete viimastel aastatel osa võtnud heategevuslikest üritustest Valgamaal annetajana?

Kuna kasvatan kolme- ja nelja-aastast poega, siis ei ole kahjuks viimastel aastatel jäänud aega üritustest osavõtmiseks. Olen osalenud Otepää lasteaia Pähklike hoolekogu töös ning aidanud ette valmistada lasteaia rekonstrueerimise projekti. Olen annetanud Valgamaa keskkonnakaitse ja arenguprojektide heaks oma vaba aega tehes ka tasustamata tööd.

9. Kuidas näete hetkel perearstinduse sektorit tegutsemas ja mida toob tulevik?

Perearstide süsteem on meil hea, kuid Eesti probleemiks on perearstide sektori nõrkus ning liigne eriarstide koolitamine. Teistes riikides on perearstidel laiem vastutus ja ettevalmistus ning nad tegelevad paljude juhtumitega, millega meil pöördutakse eriarsti poole. Seega oleks meil vaja oluliselt tugevdada perearstide süsteemi ning tuua sinna lisaraha.
Noored arstid ei taha hakata ettevõtjaks, vaid tegeleda oma arstikutsumusega ja aidata patsiente. Seetõttu on riigil ja omavalitsustel vaja kvaliteetse perearstiteenuse saamiseks tulevikus toetada perearstide keskuste ja väiksemates kohtades praksiste pidamist. Selleks võiksid olla vajadusel era- või munitsipaalettevõtted, mis tegeleksid tehniliste küsimuste lahendamise ja arstidele kaasaegse töökeskkonna loomisega. Elanikud peaksid saama rohkem kvaliteetset arstiabi perearstidelt.

10. Mida arvate Palestiina omavalitsuse püüdlustest iseseisva riigi poole ja kuidas hindate Eesti Vabariigi vaoshoitust selles küsimuses?

Austan väikerahvaste enesemääramisõigust. Eesti rahva taasiseseisvumine sai teoks ka tänu välisriikide toetusele, kellele me oleme tänulikud. Diplomaatias kehtivad omad reeglid ning mõnikord jõuab paremini sihile vaoshoituse ja liitlaste otsimise abil.

11. Kas Teie arvates on üksikisikule kehtestatud kautsjon Riigikogu valimistel kandideerimiseks mõistliku suurusega?

Kautsjon peab olema mõistliku suurusega, et vältida naljategijate kandideerimist. Riigi juhtimine on tõsine ja vastutusrikas ülesanne, mis eeldab meeskonnatööd ja diplomaatia põhimõtete austamist.

12. Milline on Teie hinne viiepalliskaalal Eesti riigi praegu võimuloleva koalitsiooni tegudele majanduskriisi leevendamisel?

Eesti valitsuskoalitsioon on ajanud parimat võimalikku majanduspoliitikat võrreldes teiste maailma riikidega, kes on vastutustundetult kasvatanud võlgasid, trükkinud katteta raha ning lükanud sellega käima elanikke nii valusalt puudutava inflatsiooniratta. Seetõttu panen hindeks nelja, sest alati saab veidi paremini.
Tagasihoidlikult oleme suutnud kasutusele võtta Euroopa Liidu toetusi, mis leevendaksid majanduskriisi mõju. Selle protsessi kiirendamine nõuaks aga kahjuks ka ametnike arvu suurendamist, sest Euroopa Parlamendi ja Komisjoni kehtestatud reegleid Eesti muuta ei saa. Eesti riik on maailmas nii väike ja Lääneriikide silmis ikka veel ebausaldusväärne, et meil ei ole teist teed kui valitsuskoalitsioon on valinud. Meie ei saa võtta sellist laenu ja trükkida katteta dollareid nagu teeb USA valitsus, põhjustades toiduainete ja kütuse kiiret kallinemist.

13. Kas toetate Pakri saarele tuumajaama rajamist?

Me ei tohiks emotsioonide tõttu välistada ühtegi arenevat tehnoloogiat. Sada aastat tagasi arvati, et auto kõlbab vaid hobuste hirmutamiseks. Eesti riik peab kindlustama oma energiatootmise portfelli mitmekülgsuse, et tagada rahvuslik julgeolek. Kas tuumajaam just Eestisse tuleb ja kas Pakri saarele, seda ei peaks otsustama suvaliselt, vaid põhjalikele analüüsidele tuginedes. Leian, et uus suur soojuselektrijaam võiks olla Tallinna lähedal, et ökonoomses koostootmisrežiimis kasutada jääksoojust suurlinna kütmiseks. Milleks lihtsalt põletada kallist importgaasi kui saaks samal ajal ka elektrit toota?

14. Kui suur on Teie arvates minimaalne sissetulek kalendrikuus neljaliikmelisele perele (ema, isa, kaks kooliskäivat last), et end ära majandada?

Ei ole võimalik öelda kindlat arvu, sest inimeste vajadused on väga erinevad. Olen ise talupidajana elanud mitu aastat praktiliselt ilma regulaarse sissetulekuta, kui toidulauale andsid olulise panuse oma kitsed ja kanad. Kindel on see, et kõik abivajajad, eriti lastega pered, peavad Eestis enda äramajandamiseks vajaliku sotsiaalabi saama.