Pille Tomson

Pille Tomson Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

1. Kuidas suhtute euroliidust väljaastumisse?

Ma ei pea euroliidust väljaastumist prognoositavas tulevikus perspektiivikaks. Ei tasu unustada, et Euroopa Liit on NATO järel ka julgeolekugarantii, sest kui Eesti on Euroopa riikidega majandussidemete kaudu seotud, on nende huvi meie julgeoleku vastu suurem. Samuti on EL praegu ainuke, kuigi kriitikat väärt, vastukaal Ameerika majandus- ja kultuuriinvasioonile maailmas ning üha tähtsamaks muutub Euroopa majanduslik võimekus Hiina jt kiiresti arenevate riikidega konkurentsis püsimisel. On ilmne, et ilma tiheneva koostööta pole see võimalik ja Euroopa Liit on selle koostöö vorm.

2. Kuidas suhtute ettepanekusse keelata välismaalastele maa müümine?

Ma arvan, et kui rakendada üldine maa müügi keeld, siis varisikute ja tankistide kaudu toimuksid mingid tehingud ikkagi. Maa omamine ei anna Eestis täiendavaid õigusi, riigile olulisi otsuseid saavad teha ikka vaid kodanikud. Seepärast ei pea ma üldise keelu rakendamist praegu vajalikuks.
Piiriäärsetes valdades on riigikaitselistel eesmärkidel maa müük välismaalastele keelatud, erandjuhtudel annab loa vabariigi valitsus. Muidugi tuleb ühiskonnas toimivaid protsesse seirata ja kui ilmneb, et maa müümine välismaalastele muutub tõsiseks ohuks meie riiklusele või kodanikele, siis tuleb see üle vaadata.

3. Mil moel vähendate inimeste ärakolimist Valgamaalt ja Eestist?

Inimeste lahkumine Valgamaalt on pikaajalise regionaalpoliitika nõrkuse või õigemini puudumise tagajärg. See teeb mulle muret ja lihtsaid lahendusi siin pole. Inimeste ärakolimine on seotud tööhõive, elukvaliteedi ja karjäärivõimalustega, praegusel hetkel on esimene põhjus esikohal, kuid noorte puhul ei ole ka teised vähetähtsad.
Seetõttu on vaja probleemi lahendamiseks pea kõiki eluvaldkondi hõlmavat meetemete kompleksi. Töö leidmisel annab abi täiend- ja ümberõpe ning siin on veel võimalusi muuta tööturumeetmed paindlikumaks.
Pean ka vajalikuks riiklikult toetada kutseõppetaseme praktika sooritamist, sest ilma kogemusteta on koolilõpetajal väga raske tööd saada. Noored lahkuvad parema hariduse saamiseks, seega haridusvõrgu arendamine ja hariduse kvaliteedi tõstmine on väga olulised teemad.
Maapiirkondade tööhõive tagamiseks on vajalik majanduse mitmekesistamine, väikeettevõtluse ja mahetootmise toetusmeetmed, kaugtöövõimaluste arendamine. Uusi töökohti loob ka energiatootmise arendamine, ehitussektoris tuleb laenuraha toel propageeritud odavehituselt üle minna olemasolevate hoonete energiasäästutöödele, milleks tuleb senisest enam rakendada riiklikke toetusi.
Maapiirkondade elukvaliteeti mõjutab oluliselt teedevõrgu seisukord, ühistranspordi ja avalike teenuste ning kultuuri kättesaadavus. Väga tugevat koostööd nii riigiasutuste kui kohaliku omavalitsuse juhtidelt nõuab piirkonna maine tõstmine.

4. Kas lubate seista Valga–Võru–Koidula rongiliikluse käivitamise eest?

Jah, luban seista kohaliku raudteeühenduse taastamine eest. On ju teada, et meie maakonnas mõjutas 19. sajandi lõpus raudtee ehitamine asutuse kujunemist ja ilma raudteeta on need asulad oma loomulikust arengust ära lõigatud. Luban seista ka selle eest, et Valgast saaks rongiga kiiresti Riiga ja Tallinna.

5. Mida peaks tegema, et Valga haiglasse saada tööle uusi arste?

Vajalik senisest tihedam koostöö Tartu Ülikooli kliinikumiga ja piiriülese koostöö suurendamine. Vähetähtis pole ka see, et Valga haigla oleks töökeskkonnana ja Valga linn elukeskkonnana atraktiivsed, et inimesed tahaksid siia tööle tulla. Üleriigiliseks probleemiks on aga silmnähtav rahapuudus tervishoius ning töökorralduslikud küsimused, see sunnib arste välismaale lahkuma ja meil on pea kõikjal arstidest puudus. Rahaeraldisi tervishoiu jaoks tuleb kogu riigis suurendada.

6. Kas olete viimastel aastatel osa võtnud heategevuslikest üritustest Valgamaal annetajana?

Olen. Ja ka ise tasapisi annetuste kogumist korraldanud. Praegu näiteks saab Valga Muuseumis Toidupanga jaoks annetada.

7. Kuidas näete hetkel perearstinduse sektorit tegutsemas ja mida toob tulevik?

Mina olen oma perearstiga väga rahul olnud, ta on olnud tõesti meie pere arst laste sünnist saadik. Samas on perearstidel praegu tohutu töökoormus. Seega vajavad perearstid nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tuge, et oma tööd paremini teha. Samuti on vaja nende puhkuse ajaks paremat asendusarstide süsteemi. Kindlasti leevendame perearstide koormust ka tõhusama ennetusetöö ning ravi ja taastusravi sidumisega üheks tervikuks.

8. Mida arvate Palestiina omavalitsuse püüdlustest iseseisva riigi poole ja kuidas hindate Eesti Vabariigi vaoshoitust selles küsimuses?

Ma toetan kõikide rahvaste enesemääramisõigust. Samas tuleb tunnistada, et Palestiina probleemil on pikk ja keeruline ajalugu. Seega toetan Palestiina iseseisuvuspüüdlusi, aga mitte kõiki selle viise.
Hindan Eesti Vabariigi välispoliitika vaoshoitust Palestiina küsimustes positiivselt. Eesti välispoliitika peamine eesmärk peab olema Eesti rahva huvide eest seismine. Palestiina küsimusega ei ole ka suurriigid aastakümneid toime tulnud, meie panus saaks selle lahendamisel olla vaid imetilluke ning seetõttu on poliitiline tasakaalukus ses küsimuses teretulnud.

9. Kas Teie arvates on üksikisikule kehtestatud kautsjon Riigikogu valimistel kandideerimiseks mõistliku suurusega?

Kautsjon on kõikidele kandidaatidele ühesugune ja see on seaduse järgi kahe kuupalga alammäära suurune. Kautsjoni mõte on selles, et kandideerimisotsus oleks läbi mõeldud ja kaalukas ning et niisama nalja tegema ei mindaks. Ja kautsjon näitab ka, et kandidaadil on reaalne toetajaskond. Neil põhjustel ei saa kautsjon olla väga väike, kuid võiks minu arvates olla mõnevõrra madalam.

10. Milline on Teie hinne viiepalliskaalal Eesti riigi praegu võimuloleva koalitsiooni tegudele majanduskriisi leevendamisel?

Tugev kolm. Eelarve defitsiidist hoidumine tähendab, et me pole võtnud tulevaste põlvede eest suuri kohustusi. Meie olukord on parem kui Kreekas või Hispaanias. Samal ajal ei ole majanduses toetatud piisavalt struktuurseid muutusi, mistõttu tööpuudus on jätkuvalt kõrge. Ka tööturumeetmete järgitõmbamine on võtnud liialt aega.

11. Kas toetate Pakri saarele tuumajaama rajamist?

Pakri saarele tuumajaama rajamist ma ei toeta. Tuumaenergia tootmisel tekib palju soojusenergiat, mis Pakris läheks tühjalt merre. Investeeringud tuumaenergiasse on ühiskonna jaoks väga suured, sest peame arvestama, et ka jäätmetega on vaja tegeleda. Tuumajäätmete ohutu lõppladustamise süsteemi pole siiani leiutatud, kütus kallineb pidevalt. Ka on praegused tehnoloogiad nii väikesele riigile kui Eesti liiga suure võimsusega ja ma ei arva, et me peaks oma keskkonna arvel arendama energia tootmist kellelegi teise jaoks.

12. Kui suur on Teie arvates minimaalne sissetulek kalendrikuus neljaliikmelisele perele (ema, isa, kaks kooliskäivat last), et end ära majandada?

Minimaalne sissetulek, millega saab ära elada, sõltub paljuski sellest, kui suured on kulutused eluasemele, täpset summat on seega raske öelda. Ma arvan, et kui mõlemad vanemad saavad miinumumpalka, on võimalik ots otsaga toime tulla, aga see kindlasti pole selline elu, mida inimesed vääriksid. Mulle teeb muret, et veel halvemas olukorras on paljud töötud ja üksikemad.