Vähki haigestumine on nii meestel kui ka naistel Eestis viimase 20 aasta vältel suurenenud, samas aga on vähisuremus vähenenud.
Vähki suremine langeb hoolimata tõusvast haigestumisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastal 2013. diagnoositi Eestis 8154 vähi esmajuhtu, mida on üle 30 protsendi rohkem kui aastal 2000, teatas Vähiliit. Vähi esmajuhtude arvu suurenemisega on kaasnenud vanusjaotuse muutus: aastal 2013 diagnoositi juba ligi 20 protsenti juhtudest 80-aastastel ja vanematel ning ligi 50 protsenti juhtudest vanuses 70 aastat ja enam.
Meestel asusid 2013. aastal juhtivad vähipaikmed 26 protsendil juhtumitest eesnäärmes, 15 protsendil juhtudest kopsus, 11 protsendil käär- ja pärasooles. Naistel oli 18 protsendil juhtudest juhtivad vähipaikmed rinnas ja teist sama palju nahakoes – seejuures ei olnud tegu melanoomiga. Käär- ja pärasoolevähki esines naistel 12 portsendil juhtudest.
Maovähi puhul on nii haigestumus kui ka suremus väga tugevas langustrendis – mõlemad on vähenenud umbes 3 protsenti aastas.
Jämesoolevähk on enamasti polüübist ehk limaskestakasvajast alguse saanud pahaloomuline kasvaja, mis paikneb jämesooles. Enamik jämesoolevähi juhtudest tekib järk-järgulise vähitekkeprotsessi tulemusena, ja seda algselt healoomulistest polüüpidest. Kõikidest polüüpidest vähk siiski ei teki – hinnanguliselt areneb vähiks umbes iga kahekümnes polüüp.
Eestis on jämesoolevähi esinemissagedus viimaste aastakümnete jooksul märgatavalt kasvanud – 680 juhult 2000. aastal 924 juhuni 2013. aastal. Haigestumuse trendi jälgides võib oletada, et tänaseks haigestub Eestis iga-aastaselt jämesoolevähki ligi 1000 inimest. Kuigi vähi esmahaigestumus on suurim üle 70-aastaste meeste ja naiste seas, toimub oluline haigestumuse riski suurenemine alates 50. eluaastast. Ligi kolmandik avastatud vähijuhtudest on avastamise hetkel levinud soole algkoldest teistesse elunditesse – näiteks maksa, lümfisõlmedesse või kopsu – ehk on teisisõnu kaugmetastaaside staadiumis. See muudab ravivalikud keerukamaks nii patsiendile kui ka arstile, mistõttu on vähi varane avastamine oluline.
Samas on varajase avastamise korral tegu ühe paremini ravitava kasvajaga. See on kasvajavorm, mille avaldumisele kaebuste või halbade uuringutulemustena eelneb 10-15 aastane avastatavate ja ravitavate vähieelsete muutuste periood, see tähendab, et haigus areneb välja pika aja jooksul. Vähieelset seisundit on võimalik enne raske haiguse tekkimist avastada ja ravida. Paraku jäävad inimesed hiljaks arsti juurde pöördumisega.
Kaebusi põhjustab pigem sooleseinas ulatuslikumalt või soolest edasi arenenud jämesoolevähk. Loetletud aspekte silmas pidades pakub suhteliselt pikk peiteperiood head võimalust vähi varaseks avastamiseks. Omakorda hoiab varakult tuvastatud ja korrektselt eemaldatud healoomuline limaskestakasvaja ära jämesoolevähi tekke. Varases staadiumis avastatud vähki on võimalik ravida, kasutades patsienti säästvaid meetodeid ning see võimaldab paremaid ravitulemusi.
Soolevähki haigestumist võivad põhjustada pikaaegne vale toitumine – näiteks liigne punase liha söömine –, ülekaal, vähene liikumine, suitsetamine ja alkoholi liigtarvitamine. Suurem soodumus haigestuda on ka neil, kes on põdenud kroonilisi põletikulisi soolehaigusi, eelnevate healoomuliste jämesoolekasvajate olemasolu või kel on seedeelundkonnas varem esinenud polüüpe ning jämesoolevähi esinemine lähisugulastel.
Tänavu alustati jämesoolevähi sõeluuringuga ka Eestis. Uuringu sihtrühm on 60-aastased ravikindlustatud mehed ja naised. Seetõttu saadeti juba alates juulist kutseid jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks 1956. aastal sündinud ravikindlustatud inimestele. Järgnevatel aastatel lisandub igal aastal üks vanuserühm, mille tulemusel kaasatakse sõeluuringusse 60–69-aastased iga kahe aasta tagant.
Sõeluuringus osalejatele saadetakse rahvastikuregistris olevale aadressile posti teel perearsti nimel kutse. Kutse saanutel tuleks edasiste juhiste saamiseks tuleks patsiendil pöörduda perearstikeskusesse oma perearsti poole. Kutses on info, et sõeluuringus osalemiseks vajaliku peitvere testi komplekti saab inimene kätte oma perearstikeskusest ja tal on vaja end registreerida pereõe vastuvõtule.
Vähiliit kutsub seega jämesoolevähi sõeluuringul osalema 1956. aastal sündinud ravikindlustatud naisi ja mehi. Sõeluuringus osalemiseks saadetakse kutse inimese rahvastikuregistris registreeritud aadressile ja patsiendiportaali www.digilugu.ee . Edasise info saamiseks tuleks pöörduda oma perearsti poole. Sõeluuringus osalemiseks ei pea aga ilmtingimata kutset ootama, sest sihtrühma kuuluvad inimesed võivad ka ise selle sooviga oma perearsti või -õe poole pöörduda. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja ravikindlustatud inimesele osutatud teenuste eest tasub haigekassa. Sõeluuringul osalemine on tervisele ohutu.
Vähiliit ja haigekassa korraldavad esmaspäeval traditsioonilise vähinädala pressikonverentsi seedeelundite kasvajate teemal, võttes fookusse soolevähi.
bns