Kuiv sügis langetab veetaset jõgedes

Taavi Niittee
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgamaa suurim jõgi – Väike-Emajõgi – väga drastilist veepuudust veel ei demonstreeri, kuigi seda ületava Sooru silla tugipostidel on näha jälgi ka tunduvalt kõrgemast veetasemest.
Valgamaa suurim jõgi – Väike-Emajõgi – väga drastilist veepuudust veel ei demonstreeri, kuigi seda ületava Sooru silla tugipostidel on näha jälgi ka tunduvalt kõrgemast veetasemest. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Viimaste kuude kuivus on hakanud mõjutama jõgede veetaset, mis küll veel katastroofiliselt madalaid numbreid ei näita. Eelmise aastaga võrreldes minnakse talvele vastu isegi märjemalt.

Vooluveekogude üha alaneva veetaseme peamine süüdlane on kuiv sügis. Näiteks septembris sadas Eestis vaid keskmiselt 28 millimeetrit vihma, millele ka oktoober palju lisa pole toonud. Jälgides prognoose, tundub, et vihma ei tule ka lähinädalatel.

«Väikese Emajõe veetase Tõlliste veemõõdupostis on viimased päevad kõikunud ümber 20 sentimeetri üle jaama graafiku nulli,» rääkis hüdroloog Tiia Pedusaar, kelle sõnul oli eelmise aasta oktoobris see vaid mõni sentimeeter üle nulli.

Muutliku iseloomuga Mustjõgi

Sarnane olevat olukord ka Valgamaa kagunurka läbival Mustjõel, kus veetase viimastel päevadel olnud üle nulli umbes 75 sentimeetrit eelmise aasta 50 sentimeetri asemel. Tõrvast läbi voolaval Õhne jõel näitavad andmed, et veepiir on pikaajalisest kuu keskmisest paarkümmend pügalat madalam.

«Praegu võib öelda, et tänavune oktoober on Valgamaa jõgedel alustanud märjemalt kui möödunudaastane,» võttis Pedusaar kokku. Siiski võib hüdroloogi hinnangul madal veetase ka novembrisse kesta. Pigem olevat sademevaene sügis karm Põhja- ja Lääne-Eesti jõgede vastu.

Kaie Helemets, kes hoiab juba seitsmendat aastat Mustjõe veetasemel silma peal, edastades vastavaid andmeid riigi ilmateenistusele, jõe sügisest käitumist üllatavaks ei pidanud. «Meie jõgi ongi selline, et muutub pidevalt. Kui tuleks nüüd üks kõva vihmahoog, oleks kolme päeva pärast jälle veetase kõrgem.»

Naise arvates ei ole karta, et vesi Mustjões lähiajal drastiliselt langeks – isegi juhul kui vihma niipea ei tule. «Väga palju oleneb temperatuurist ja õhuniiskusest. Kõige hullem on ikkagi suvel põuaga.»

Järvedega lugu parem

Eesti Maaülikooli järveteadlane, professor Ingmar Ott rääkis, et sellel aastal on Valgamaal jälgitud Aheru, Ähijärve, Pühajärve ja Tündre veetasemeid. «Need on suhteliselt suure valgalaga, seepärast midagi väga ootamatut veetasemes ei täheldatud,» sõnas Ott, selgitades, et selliste järvede veetase on reeglina stabiilsem.

Kummalise näite tänavuse aasta veeoludest tõi Ott hoopis Põlvamaal kõrvuti paiknevate Nohipalu Mustjärve ja Valgjärve kohta. «Esimene neist, mis on läbivoolujärv, ajas augustis-septembris üle ääre. Teine, umbjärv, oli kokku kuivanud.»

Madalat merevee taset Ott järvede ja jõgedega seostama ei hakanud. «Meri on palju suurem »vann« ja seal sõltub veetase valdavatest tuultest. Kui ikka tormituuled on ühes suunas, lükkab see suured veemassid teise kohta. Järvedega nii ei ole, kui just Kaspiaga tegemist pole.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles