Valgas räägiti täna haldusreformist

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Reedel peeti Valgas visioonikonverentsi „Üheskoos tugevaks“, kus arutleti uue võimaliku omavalitsusüksuse tulevikuplaanide üle, räägiti haldusreformist ja riigireformist, ühinemise mõjudest ning Valga piirkonna võimalustest tulevikus.  Päeva juhtis ja modereeris Mihkel Raud.

Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses toimuvale konverentsile kutsutute seas olid Valga piirkonna volikogude liikmed, omavalitsuste teenistujad, allasutuste juhid ning olulisemad omavalitsuste partnerid. Hommikupoolikul tegid ettekanded rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets ja haldusreformi ekspert Mikk Lõhmus.  

14.57. Konverentsi lõpp. Rohkem loe teisipäevasest Valgamaalasest.

Ruusa: Leping ei ole lõplik, töö sellega ja lisadega jätkub. Ka järgmisel aastal saame selles parandusi teha.

Härk: Ühinemisleping ei ole nii jäik, nagu tundub, sellesse saab teha muudatusi. Me anname lepingu nagu kotitäie lego-klotse kätte uuele volikogule ja ütleme: nendega saate mängida.

Küsimus saalist, Veikko Ardeli poolt: Väga lihtne küsimus: rahastuskokkulepped ühinemislepingus on sellised, et need jäävad vanaviisi, aga nelja aasta trend Valgamaal on olnud tagasiminek. Kas see jätkub?

14.35. Sarv: ongi see tabureti alt tõmbamise efekt - meil ei ole enam varsti asutusi. Kui me tahame reformida, peab mõtlema ühiselt, Seda ühist mõttelaadi on täna riigiga raske saavutada. Riigireformi jätkusuutlikkus sõltub, kuidas riik vaatab omavalitsustele otsa ja endiselt loodan, et see paraneb.

Härk: meie siin teeme tubli tööd haldusreformiga, et meie elu läheks paremaks, samal ajal riigiametid tõmbavad meil toole alt ära - maanteeametist rääkides.

Randver: ma olengi skeptiline, sest olen harjunud vaatama, kust see raha tuleb, mis kulub. Aga ma ei näe seda. Teine - riigi ülesanded. Maanteeameti näide on veel värskelt meeles. Ja neid näiteid on veel.

14.25. Raud: Randver, sina oled haldusreformi suhtes kriitiline?

Kalmer Sarv (Õru): Tõesti, Õru on piirkonnas kõige väiksem, aga oleme toimetanud ja saanud hakkama. Kui aga meie elanike arv veel väheneb, ei tule me toime. Mina loodan küll, et meie elukvaliteet suures omavalitsuses paraneb. Kui ainult riigi suund ei oleks selline, et viib ametkonnad äärealadelt ära.

Rein Randver (Tõlliste): Mina olen veendunud, et täna kohalikud omavalitsused on näoga oma elanike poole ja teevad kõik võimaliku, kuid eelarvelised ressursid on piiratud. Mina ei ole veel saanud aru, mis on selle haldusreformi eesmärk ja kus täpselt riik meile vastu tuleb?

Rain Ruusa (Karula): Mina näen, et vallatöötaja jaoks läheb paremaks, aga elaniku jaoks võib asjade lahendamise kiirus muutuda kehvemaks. Kardetakse seda, et suures linnas on ametnikud küll paremad, aga nad on ka paremad bürokraadid.

14.10. Raud: Mis inimese elus paremaks läheb ühinemisega?

Arutletakse nime teemal, kas omavalitsuse nimi oleks Valga vald või Valga linn? Omavalitsuste esindajad on eriarvamusel Valga linnapea arvamusest ning leiavad, et omavalitsuse nimi peaks olema pigem siiski Valga vald.

Kell 13.56. Algab omavalitsusjuhtie paneeldiskussioon, milles osalevad loodava Valga valla omavalitsuste esindajad. Diskussiooni juhib M.Raud.

Kell 13.50. Küsimus Kalev Härkilt: Kuidas keerata see Eesti kaart nii, et sellelt paistaks Valga hea kohana elamiseks?

Valga piirkonna üheks tugevuseks loeb Noorkõiv piiriülest koostööd ja et mõlema piirkonna eeliste kasutamine loob paremad võimalused.

Valga vald on Noorkõivu sõnul siinsetele elanikele uus võimalus. "Tõsine väljakutse selle piirkonna jaoks on, kuidas saavutada majanduskasv ja tööhõive ning kvaliteetsemad teenused. Tuleb meeles pidada, et raha on just niipalju kui on - seda juurde ei tule."

Noorkõiv nimetab väikseid omavalitsusi puukomavalitsusteks põhjusel, et teenused tulevad kõrvalt. "Väikesed vallad ei ole võimelised oma elanikele kvaliteetset teenust pakkuma."

Valgamaal on probleemiks tööhõive ja kinnisvara hinnad. Ning muidugi majandus üldisemalt. "Kui vaadata riigi majandust üldisemalt, siis endiselt ruulib pealinna regioon, mujal Eestis on olukord lahjem. Probleem ei ole ainult Valgal, vaid Eesti ääreladel tervikuna," märkis Noorkõiv

Kell 13.15: Valga piirkonna ühinemise konsultant Rivo Noorkõiv räägib Valga valla võimalustest tulevikus. "Kuidas tulla toime rahvastiku vananemise ja rahvaarvu vähenemise tingimustes ning kuidas pakkuda mitmekesisemat teenust, sealhulgas parendatud teenust," märkis Noorkõiv muuhulgas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles