MTÜ loomade eestkoste organisatsioon Loomus peab problemaatiliseks maaeluministeeriumi seisukohta, mille kohaselt juhul, kui on täidetud loomade pidamise ning loomade surmamise nõudeid, võivad karusloomakasvatused edasi tegutseda. Loomuse hinnangul ei ole võimalik karusloomakasvatustes tagada ei loomade heaolu ega pidamise nõudeid.
«Eelmise aasta novembri lõpus esitleti Euroopa Parlamendis teadusuuringut, mille kohaselt farme, kus suudetaks metsloomade vajadustele vastu tulla, maailmas ei eksisteeri.» selgitas MTÜ Loomus juht Kadri Taperson. «Karusloomakasvatus on julm, vägivaldne ja inimese elutegevuseks ebavajalik ettevõtlusala, mille sulgemine aitaks Eestil saada kaasaegseks, eetiliseks riigiks.»
Loomus peab vajalikuks rõhutada, et olenemata keskkonna- ja maaeluministeeriumi ettepanekust karusloomakasvatusi Eestis mitte keelustada, peab lõpliku hinnangu andma siiski riigikogu maaelukomisjon. «Loodame, et maaelukomisjon teeb eetilise otsuse,» ütles Taperson.
Kaks aastat tagasi kogus eestisisene petitsioon karusloomafarmide keelustamise poolt üle 10 000 Eesti inimese allkirja. Rahvusvaheline petitsioon karusloomafarmide keelustamiseks Eestis on seni kogunud ligi 33 000 allkirja.
2014. aasta lõpus viis Loomus karusloomafarmide keelustamise märgukirja Riigikokku, pärast mida toimus Riigikogu maaelukomisjonis märgukirja avalik arutelu. Käesoleva aasta märtsis valmis maaeluministeeriumi tellitud sotsiaalmajanduslik analüüs karusloomafarmide võimalikust keelustamisest 10aastase üleminekuajaga.
Karusloomafarmid on keelustanud Inglismaa, Põhja-Iirimaa, Austria, Horvaatia, Holland, Makedoonia, Brasiilia, Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Saksamaa liidumaad Baier, Hesse, Nordrhein-Westfalen ja Schleswig-Holstein ning Belgia suurim piirkond Valloonia täielikult, osaliselt Švetsi, Taani, Rootsi, Uus-Meremaa, USA.
Karusloomafarmide keelud on eriti tugevalt poliitilises päevakorras Belgias, Saksamaal ja Tšehhi Vabariigis. TNS Emori läbiviidud uuringu kohaselt ei poolda 58% eestimaalastest karusloomakasvandusi.