Uinunud Holdre loss ootab endiselt päästjat

Taavi Niittee
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Holdre lossi, mille projekteeris sarnaselt Taagepera lossile Riia arhitekt Otto Wildau, peetakse rahvusromantilise suuna art nouveau ehk juugendstiili eredaks näiteks.
Holdre lossi, mille projekteeris sarnaselt Taagepera lossile Riia arhitekt Otto Wildau, peetakse rahvusromantilise suuna art nouveau ehk juugendstiili eredaks näiteks. Foto: Taavi Niittee/Valgamaalane

Pisikese küla südames asub endine härrastemaja, mida kohalikud kutsuvad lihtsalt Holdre lossiks. Suurejooneline ehitis seisab vaatamata korduvatele müügiponnistustele tühja ja kõledana.

1910. aastal Taagepera mõisa omaniku Hugo von Stryki sõbra Woldemar Dimitri von Ditmari eestvedamisel ehitatud lossi on vahel nimetatud lähedal asuva, kuid tunduvalt kuulsama Taagepera lossi pisemaks õeks. Selle põhjus on kahe lossi äravahetamiseni sarnane juugendstiili arhitektuur. Pole ka imestada, sest mõlemad hooned projekteeris üks Riia parimaid arhitekte Otto Wildau.

Erinevalt Taagepera häärberist, millest on saanud populaarne pulmapaik, majutusasutus ja konverentside pidamise koht, seisab aga Holdre loss traattaraga ümbritsetult küla läbiva maantee ääres juba aastakümneid tühjana. Ümbritsevas pargis vohab hein ja usteni ulatuv tammeallee hakkab tasapisi varjutama kinnilöödud akendega lossifassaadi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles